tagasi saada. *(2.augustil 1560) hävitati Liivi ordu Oomuli mõisa juures. Pärast seda said venelased ka Viljandi, kus oli ordu üks parimaid kindlusi. *Tallinn ja Põhja-Eesti läksid Rootsile, aga muud alad said poolakad endale. *(1562) kirjutas peapiiskop lepingule alla. Ordut enam ei olnud. *Selleks, et saada raha sõdurite palkamiseks, pandi talupoegade väga suured koormised ja maksud. *(1560) hakkasid talupojad mässama, ning kurtsid, et kui rüüstamised toimuvad, ei saa nad aadlitelt mingit kaitset. *Ülestõusnud piirasid Koluvere lossi, kus oli palju feodaale. Paljud talupojad said surma. *Kogu Vana-Liivimaad tahtsid endale Poola, Rootsi, Taani ja Venemaa. *1560 a. lõpetas Venemaa sõjategevuse *Pärast 1563 a. Rootsi ja Taani vahelist sõda jäi Taanile ainult Saaremaa *1569-Poola ja Leedu vaheline omaliit *1520 loodi Kuningriik Põltsamaale, mis oli Venemaast sõltuv. *1570-piirati Tallinnat, aga ebaõnnestunult (Tsaar Ivan 4’s ja Kuningas Magnus, vist)
Rootsiga olid head suhted. Mis juhtus Jam Zapolski ja Pljussa rahulepingute tulemusena? Sõlmiti vaherahu poola ja vene riigi vahel ja lõpetas liivi sõja Iseloomusta poolakate võimu Lõ-Eestis 1583-1625 (Kuidas jagati maa, poolakate tegevus)? Maad jaotati vojevoodkondadeks(pärnu,Tartu). Huvi taastada katoliiklus. Luuakse üleväina hertsokond jesuiidid? Vastu reformatsiooni teostajad ja juhtijad Gustav II Adolf? Kuulsamaid Rootsi väejuhte Reduktsioon?1680 Karl XI surus läbi kogu riigis,aadlitelt võeti tagasi maad. vakuraamatud?kanti talupoegade kohustused mõisa ees. Mis juhtus Altmargi ja Brömsebro rahulepingu tulemusena? Lõuna eesti läks rootsile Mis põhjusel suutsid rootslased, sõdade perioodi lõpuks, vallutada kogu Eestimaa? Sellep et Eestlased suhtusid neisse hästi. Arutle, kas Rootsi aega sai nimetada heaks ajaks või mitte? Näited Sai nimetada, kui heaks ajaks ja seda näitas rahvaarvu kasv. Sõjad olid möödas. kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti rahvastiku arengut
võitis, pärast seda võtis vabatahtlikut vastu katoliku usu. Mida sätestas Nantes’i edikt ja millised õigused said sellega hugenotid? Dateeri. - 1598.aastal, millega kuulutas välja usuvabaduse ning lõpetas 50.aastat kestnud ususõjad. - ametlikuks usuk jäi ikkagi katoliiklus, kui hugenotid tohtisid järgida oma usutalitusi ning pidada emakeelseid jumalateenistusi jms. Miks me võime rääkida absoluutse monarhia kujunemisest Louis XIV valitsemisaja lõpuks? - sest ta võttis aadlitelt ära võimu, nende kindlustuslosside müüride lammutamine ning duellide keelustamine; saatis laiali Generaalstaadid; keelustas usuvabaduse; seega kogu võim läks üle kuninga kätte ning tema otsustas kõike. Kes olid 2 kuulsat kardinali 17. s? - Richelieu (oli Louis XIII ajal). - Mazarin (Louis XIV ajal). Mille poolest on eriline Versailles’i loss ja park? - lossi park piiratud 40 km müüriga; pargis erinevad väikesed lossid; loss olid kuningate
Kõrgem ametiisik oli asehaldur. Iga presidentkonna eesotsas oli president, kes juhtis põhiliselt aadli ratsaväge. Kohaliku aadli esindusorganiks oli maapäev. Rootsi aeg: Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgemaks valitsusametnikuks oli kuningale alluv kindralkuberner. 1660 sai Rootsi troonile Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist alles 1672. Kuna riigikassa oli tühi, alustas ta riigimaade tagasivõtmist ehk reduktsiooni. Balti aadlitelt võeti ära nende maa ning nad pidid hakkama selle eest renti maksma. Selline ümberkorraldus tekitas neid vastuolu Rootsi kuninga vastu. Pärast reduktsiooni kuulus Liivimaal riigile 5/6 maadest, Eestimaal 54% ja Saaremaal 3/4. Mõisnikuks jäi sakslane. Aadelkonda iseloomustas kõrk ja uhke seisuslikkus. Vene aeg: Pärast Põhjasõda (1700-1721) läks kogu Eesti- ja Liivimaa Vene võimu alla. Kuna Rootsi lüüasaamine polnud piisavalt ränk, et Venemaa oleks saanud end kindlalt
1676. aastal toimus Lundi lahing ja Rootsi tõrjus Taani Lõuna-Skandinaaviast. 1679. aastal lõpes Skåne sõda Fontainebleau rahuga. Selle tagajärjel paranes suhtumine kuningasse. 4. Reduktsioon Aadlite olukord oli alati parem regentide ajal ja nad lootsid, et Magnus Gabriel De la Gardie. Et reduktsioon ei toimu, kuid ta kaotas võimu. 1680. aastal moodustati Riksdagil uus reduktsioonikomisjon, mida juhtis Claes Fleming. 80% mõisatest pidi võtma ära aadlitelt, kuid tegelikult jõuti tagastada XVII sajandi lõpuks 1/3 reduktsiooni alla kuuluvatest mõisatest. Euroopas ja ka Rootsis tugevnes absolutism ja nüüd määras kuningas Karl XI ise kui suur maa kuulub reduktsiooni alla. Reduktsiooniga tehtud muudatused: 1) Riigiteenistujatele tehti maksusoodustusi. 2) Provintsid pidid hoolitsema kindlate väeüksuste eest. 3) Sõjaväeteenistuses olnute peredele tagati õigus kasutada maad, mis neid ära elatas. 1700
põhjalätis. Jäi ordu viimaseks väli lahinguks. Venelastele anti viljandi linnus. Talupoegade ülestõus Rahvale tõi sõda kaasa rüüstamise, sõjaväkke võtmise ja uued koormised. Eestlased kasutasid segast olukorda sakslastele kätte maksmiseks. Tapeti ja põletati mõisasid. 1560 algas harjumaal ülestõus. Peeti tulutuid läbirääkimisi tallinna raega et saada nende toetus. Suurem lahing toimus koluvere lossi juures. Kus talupojad said läänemaa aadlitelt lüüa. Sõjategevuse jätk. 1561a- tlna linn harju-viru ja järvamaa andsid end rootslaste võimu alla. eErik 14nes. Liivi ordu lakkas olemast koos riia pea piiskopkonnaga, anti enda poola kuninga sigismund 2. valitsemis alla. Andis liivimaa aadlile privileegid. Usuvabadus laiendas lääni õigust. Andis ainu õiguse riigi ametitele. Saare lääne piiskopkond liideti lõplikult taaniga. Sellega oli vana liivimaa eksisteerimise lõpetanud. Ordu ja riia peapiiskopkond poola. Tln
sündmus, mis mõjutas kõiki. Katariinal oli selge mässu põhjus pärisorjus. Pärisorjus oli kõige suurem Vm probleem. Katariina II teadis väga hästi, et pärisorjus tuleb kaotada, kuna see oli kahjulik nii poliitliselt kui ka majanduslikult. Miks ta ikkagi ei kaotanud pärisorjust (kehtis 1861. aastani)? Talupoegade omamine, prii tööjõu omamine oli aadlike kõige suurem privileeg. Katariina, kes oli saanud troonile just tänu aadlite poolehoiule, ei saanud aadlitelt seda privileegi ära võtta. Kui Katariina nimetas R-i suuremaks mässajaks kui Pugatsov, siis see on väga määrav ütlus. R-it nimetati revolutsiooniliseks kirjanikuks, kuigi tema raamatus ei ole ühtegi viidet revolutsioonile. Ta on 18. sajandi kõige radikaalsem kirjanik. R kirjutas valgustusromaani see on eriline zanr, see on filosoofiline ja poliitiline romaan, mille ülesandeks oli levitada teatud poliitlisi ja filosoofilisi ideid
annaabi.ee 
