aknast sisse. Jean läheb ukse juurde ja annab märku. Preilie Julie siseneb reisikostüümis, käes väike käterätiga kaetud linnupuur, mille ta toolile asetab. Mees peab naist hulluks, et too lindu kaasa tahab võtta. Naine palub tal linnu pigem ära tappa, kui teda üksi siia jätta. Mees lööb kirvega linnul tüki otsast. Seda nähes pistab naine halama, et mees juba tema ka ära tapaks. Neab Jeani, et ta väikse linnu nii armutult ära tappis. Räägib, kuidas nende aadlisugu langeb ning lõpetavad vanglas. Kuidas nende vapid kistakse puruks ning kuidas krahv ise rabandusse sureb. Kristin siseneb kirikurõivastes, palveraamat käes. Julia anub Kristinit, et ta kaitseks teda Jeani eest. Kristinil on suht ükskõik Juliest. Uurib, et kuhu nad reisikostüümis küll põrutama hakkavad. Kristin on selle vastu, et Julie Jenai ära tahab meelitada. Julie käib välja plaani Kristin reisile kaasa võtta ning uues hotellis ta endale kokaks võtta
2. Cicero vabariiklase aust Aktiivne poliitiline elu. Hingesuurus – põlgus välise suhtes, suured teod mis lähtuvad vooruslikkusest toovad gloria! 3. Kristlus ja au, Aquino Thomas pühakute aust Alandlikkus on voorus, isetu käitumine Jumala palge ees, kristlane võtab au vastu viidates jumalale. Kristlane ei hooli aust ega muudest maistest hüvedest. 4. Feodaalne au Alguses sisu vallutustest, Rooma alal olevate barbarite allutamsiest - kujuneb aadlisugu, kellel ei olnud orjadest esivanemaid. Au oli vabade meeste asi. Alguses füüsiline suurus-tugevus, siis välised hüved nagu feodaalvaldus, lõpuks kõrgkeskajal au internaliseerimine (sisemine, karakteriomadused) 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Õigluse, mitte iseenda või isanda kaitsmine(kui isand ei käitu õiglaselt ei pea teda kaitsma), peab kaitsema nõrgemaid, kohustus kaaskodanike ees. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest
Nad peavad ennast väärituks oma pattude pärast, aga kui Jumala au ja ligimese hüve seda nõuavad, on nad valmis suurteks, ennastsalgavateks tegudeks, unustades iseennest selle juures. Ja kui selle eest osutatakse talle au, siis ta võtab selle vastu, aga viitab sealjuures Jumalale ja muus osas ta sellest ei hooli (maistest hüvedest ja rikkustest). 14. Feodaalne au Feodaalau sai alguse barbarite vallutustest Rooma riigi aladel. Barbarite hõimuliidritest kujunes välja aadlisugu. Nende üheks olulisemaks tunnuseks oli see, et aadlik pidi olema vaba. Teiseks kui mees oli suur ja tugev ning edukas sõdalane, siis ta pääses nö paremate meeste hulka. Vallutuste kinnistudes kaasnesid suurte tegudega lahingutes materiaalsed hüved, eeskätt feodaalvalduste näol. (Sellega kinnistus aadlike klass ja see muutus suletumaks.) Kõrgeskajal hakati järjest rohkem jälle hindama ja esile tõstma isikuomadusi. Hakati rõhutama, et
"KEs end ise alandab, seda ülendatakse." Pühak peab end väärituks pattude pärast, aga kui jumala au ja inimhüved nõuavad, võib korda saata mida tahes, unustades end täielikult. Pühak egutseb suurelt, ennastunustavalt. Kui talle au osutada, võtab ta selle vastu, aga viitab jumalale. Pühak ei hooli aust ega ka muudest maistest hüvedest. 4. Feodaalne au Feodaalau saab alguse barbarite hõimude vallutustest Rooma aladel. Kujunes välja eraldi aadlisugu, mille tingimus oli vabadus (pidi olema vaba mees, et aadel olla: esivanemad polnud orjad). Algselt olid au alusteks valise hüved (füüsiline suurus ja tugevus), eriti feodaalvaldused. Kõrgkeskajal tähtsustusid iseloomuomadused, rüütliau nõuded. 5. Rüütliau koodeks kõrgkeskajal Eeldati teineteistelt vastastikust lugupidamist aadlike võistlus au pärast, rivaliteet. Alates 12.saj kavaleri-ideaal. Oluline oli kaitsta õiglust, mitte ennast ega isandat
annaabi.ee 
