Kuigi, et kõik inimesed olid Jumala ees võdsed, olid erinevatel seisustel omad eelised ja kohustused. Ilma selleta oleks ühiskond kokkukukkunud. Eristati kolme seisust: talupojaseisus, aadlikud ja vaimulikkond. Talupojaseisuse peamiseks ülessandeks oli toita kogu ühiskonda. Aadlike kohustuseks oli kõigi kaitsmine ning ilmaliku seisusele jäi kõigi eest Jumala teenimine. Seisused olid pärilikud, seega sündides said sa oma pere seisuse. Aadlikuseisus kujunes läbi teenete. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid erinevad omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlike oli kahte liiki: kõrgaadlikud ja alamaadlikud. Vassalidel oli kohus kaitsta oma senjööri valdusi rünnakute vastu, osta ta välja vangilangemise korral vaenlaselt, osalemine nõupidamistel ja kohtupidamisel jne. Senjöör ei võinud seada alluvusvahekorda rüütlit, kes oli vasallisuhtes senjööri vasalliga,millest tulenes
2. Kellest koosnes prantsuse ühiskond? Kes oli arvukaim= 3 seisust. Vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus(kõige arvukam). Valimisõigust polnud, makse pidid maksma. 3. Seisuste esindus= generaalstaadid. 4. Bastille= kindlusvalngla. 14 juuli 1789 vallutati Bastille kindlus, sellega algas revolutsioon. 5. Viis reformi mis viidi ellu asutava kogu poolt= Vahetati välja vana võim, seisused kaotati, toimus munitsipaalne revolutsioon, vaimulikust said ametnikud, kirikumaad võeti ära, kaotati aadlikuseisus. 6. Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon-põhimõtted= Dokument, mis võesti vastu Prantsuse revolutsiooni ajal. Inimesed sünnivad ja elavad vabana. Õiguslikult võrdsena. Kõrgeima võimu allikas on rahvas. Eraomand on puutumatu. Kedagi ei tohi tülitada tema veendumuste pärast. 7. I põhiseadus= Prantsusmaast sai piiratud monarhia. 8. 1792 september=kuulutati Prantsusmaast Vabariik. 9. Jakobiinid= Pariisi kodanlus. Pooldasid revolutsiooni süvendamist. 10
Esimese seisuse moodustasid vaimulikud , kes hoolitsesid inimeste hingeõnnistuse eest. Teise seisuse moodustasid aadlikud ehk elukutselised sõdurid, kelle ülesandeks oli kõigi ühiskonnaliikmete kaitsmine. Kolmandasse ehk kõige madalamasse seisusesse kuulusid käsitöölised ja kaupmehed , kelle ülesandeks oli vaimulikke ja feodaale oma tööga üleval pidada ning toita. Seisused olid pärilikud, seega sündides said sa oma pere seisuse. Aadlikuseisus kujunes läbi teenete. Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Kuna rüütli varustus ja kaaskonna ülalpidamine oli väga kallis, pidi rüütel saama valitsejalt väärilise tasu, sõduritele palka ei makstud ning probleemi lahendamiseks jagasid (e läänistasid) valitsejad oma ustavatele alamatele maad (feood e lään) koos talupoegadega
· SPR ja kultuur 14. juulit 1789 aastat loetakse SPR alguseks kui Bastille' rünnati. Päev hiljem ütles kuningas Asutavale Kogule, et ta usaldab neid ning lubab neil välja anda seadusi. Tänu sellele sündis trikoloor. Juuli-August toimus munitsipaalne revolutsioon-kõik vanad ametnikud tagandati ja valiti uued. 4 august kaotati seisuslikud eesõigused, seda nimetatakse Privileegide Pärtliöö. 1790 kaotati aadlikuseisus, ning riik jaotati departemangudeks. Pilet nr 12 · Rahvuslus ja selle teke Rahvuslusest sai 19. saj üks kesksemaid tõukejõude. Pärast SPR hakkas rahvuslik idee idanema kõikidesse piirkondadesse ning hakati rääkima ühtlasest rahvusest ja rahva tahtest. Suured rahvusriigid: Itaalia ja Prantsusmaa. Itaalia oli killustatud ning Austria võimu all. Iseseisev riik oli Sardiinia kuningriik, kus kehtis põhiseaduslik kord.
Bütsants saab suure tagasilöögi, ida- ja lääirikud ühinesid katoliku egiidi all. Ristisõdijad lõid Ladina keisririigi. Veneetsia sai olulisi tugipunkte Vahemere kaubanduses. Mingi lahenduseni sõda ei viinud. 10. KÜSIMUSED. §18-23. 1. Eri seisustel olid erinevad õigused ja kohustused. Enamasti eristati kolme seisust: vaimulikkond - ülesanne oli kõigi eest jumala teenimine, aadel - kaistmine ja talupoeg - kõiki toitja. Linnades tekkis veel eraldi linnakodanike seisus. Aadlikuseisus kujunes seoses feodaalsuhetega. Aadel jagunes veel kaheks: kõrgaadel ja madalaadel. 2.Linnuste ehitamise tava sai alguse Frangi riigi kuningavõimu nõrgenemise ajal, 9. saj . Sellepärast, et keskvõim ei suutnud tagada kaitset välismail tulnud rüüsteretkede vastu ja ka aadlike omavaheslised sõjad. Linnus ehitati strateegilisse kohta. Mäetippudele, vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga. Sai üleelada mitmekuulisi piiramisi. Peale kaitsefunktsiooni oli veel esindusfunktsioon
Enese alalhoiuinstinkt, ei lase vastu võidelda. Võim kaitseb talle ustavaid õigluse hinnaga. Noorte kasvatamine ideoloogilises vaimus – noor Georg viidi internaatkooli Pilet 18 1. F.Dostojevski elu ja looming, ühe romaani analüüs Einstein: Ilma tema loominguta poleks suutnud oma ideid sõnastada. Sündis Moskvas, isa oli vaestehaiglas arst, juured ulatusid põlisaadlike juurde. Pere oli vaesunud, valdused kaotanud. Isa aadlikuseisus taastati raske töö eest. Olemuselt oli sünge, äkiline, ihne. Ema oli ilus, lahke ja armastav, segaseisusest. Elurõõmus, hingeline, hoolitses laste eest, rääkis neile piiblilugusid, mis kujundasid Fjodorist veendunud ristiuskliku. Esimene haridus tuli isa käest kodus. Alguses pandi vennaga internaatkooli. Fjodor oli kinnine natuur, armastas lugeda. 16-aastase poisi ema suri tiisikusse, kuna oli kurnatud ka mehe karmikäelisusest, valitsemisest ja usaldamatusest
annaabi.ee 
