Vahepeal lahkus Vargamäelt, kuid lõpuks tuli tyagasi ja hakkas taas Pearuga tülitsema. Peale tülitsemist ta jällegi lahkus. Pearu meenutab teda kui vänget, julget ja tääkat meest. JAAGUP: Pearu võttis Jaagupi sulaseks, et too toetaks teda võitlemaks Andresega, kuid läks hoopis ise Jaagupiga vastuollu. Jaagup kaevati pidevalt kohtusse ja teda peksti. Ta sai Miinaga lapse. Üldiselt oli Jaagup lihtne, kuid naiivne. RÄTSEP TAAR: Suur laulja, isamaaline, kõrgete mõtete ja aadetega idealist. Oli lühike ja matsakas. Tal oli värske jume, elavad ning lapselikud süütud sinised silmad. Talle väga meeldis laulda. Ta oleks võinud laulda hommikust õhtuni. Kui poisid, tüdrukud isamaalisi laule oskasid, siis võlgnesid nad selle eest tänu Taarile. Oli oma vilistamisega eeskujuks.
kasvatuseteaduses ja nende ideed käsitletakse: näiteks, Montessori. Steiner, Freinet ja teised. Vana kooli arvustati kõvade sõnadega: ,,Lapsed armastavad loodust, aga nad suleti klassruumidesse. Laste meelest on tore mängida, aga neid pandi tööd tegema. Nad tahavad näha oma töö tulemusi; kanti hoolt selle eest, et nende tööl ei oleks nätavaid tulemusi. Lapsed tahavad liikuda , aga neid sunniti paigak istuma. Nad tahavad tegelda esemetega, aga nad viidi kokku aadetega. Nad tahavad kasutada oma käsi, aga neile anti võimalus töötada ainult oma ajudega. Neile meeldib rääkida, aga neid kästi tasa olla. Neil oli tahtmine arutleda, aga neid sunniti pähe õppima. Nad tahtsid ise tadmisi otsida, aga neile pakuti läbimälutud teadmisi jne." (Bruhn, K. 1968 1900-luvun pedagogisia vrtauksia). Ikka võib seda näha ka täna koolis ja mõelda selle peale. Viies peatükk tutvustab lugejale kasvatusteaduslikuuurimistöö põhiliine. Kõigepealt
Romantism Romantismi iseloomustus lk 79- 80 18.sajandi lõpp ja 19.sajandi I kolmandik oli Euroopa kultuuris romantismi- valgustuskultuuri rüpes idanenud võimsa vaimse liikumise aeg. Romantismi algeid leidus juba Richardsoni , Sternei , Rousseau ja Goethe romaanides. Nii prantsuse filosoofi Rousseau üleskutse püüelda loomulikkuse ja looduse poole kui ka saksa suurvaimu Herderi vaimustus rahvaluulest sobisid hästi romantikute aadetega- parema ja vabama ühiskonna ning terviklikuma inimese ideega. Iga uus kirjandusvool vastandab alati vanale, asub selle asemele. Romantismi vastandus üldjoontes nii klassitsismi vormirangusele ja antiigilembusele kui ka valgustuse liigsele mõistuspärasusele. Romantikud läksid tagasi keskaega ja renessanssi ning mõnigi autor seadis endale Shakespearei loomingu. Siiski ei olnud romantism päris homogeenne nähtus: selle palet mitmekesistasid eri rahvaste erinevad
(Nihohi Gesanguerein)Konstantin Tiirnpu juhatusel, ette kanti hulgaliseit viiga v6etud vormides.Algselt peamiseltusulis-kOlbelise tagap6hjagamuusikalinetegevus n6udlikke suurvorme, nagu Georg Friedrich Hiindeli "Judas Maccabius" ja "Messias",GiuseppeVerdi reekviemjt. seostusiiha enam rahvuslike aadetega. Sajandi keskel elavneska siimfoonilise muusiLa viljelemine.Tallinnas seostub Rahvuslikustirkamisest ning eestlastekultuurilise enesereadvuse kasvusrannavad
Tahtis last. Saigi Jaagupiga lapse. Andres ajas ta Vargamäelt ära (patu pärast, polnud abielus). 17. Rätsep Taar lüheldane, matsakas, värske näovärviga, elavate ja lapselikult heledate ning süütute siniste silmadega, mis aina nagu naeratasid. Laulda võis hommikust õhtuni, kui poisid-tüdrukud isamaalisi laule oskasid, siis võlgnesid nad selle eest tänu ainuüksi Taarile. Isamaalane. Kõrgete mõtete ja aadetega idealist. Oskas vilistada, oli sellega karjapoistele eeskujuks. 18. poeg Andres talle kuulus isa Andrese poolehoid. Kehaliselt suurendatud isa, hingeliselt ei kuulugi ta nagu oma vanemate kilda, sest rõõmus avameelsus puudub niihästi isal, kui puudus ka õndsal emal. Ei kannatanud, et Indrek midagi muud võis tunda kui tema, liiatigi veel neis asjus, mis temaga sündis; ei kannatanud, kui Indrek tundis midagi, millest Andres aru ei saanud
Vahepeal lahkus Vargamäelt, kuid lõpuks tuli tyagasi ja hakkas taas Pearuga tülitsema. Peale tülitsemist ta jällegi lahkus. Pearu meenutab teda kui vänget, julget ja tääkat meest. JAAGUP: Pearu võttis Jaagupi sulaseks, et too toetaks teda võitlemaks Andresega, kuid läks hoopis ise Jaagupiga vastuollu. Jaagup kaevati pidevalt kohtusse ja teda peksti. Ta sai Miinaga lapse. Üldiselt oli Jaagup lihtne, kuid naiivne. RÄTSEP TAAR: Suur laulja, isamaaline, kõrgete mõtete ja aadetega idealist. Oli lühike ja matsakas. Tal oli värske jume, elavad ning lapselikud süütud sinised silmad. Talle väga meeldis laulda. Ta oleks võinud laulda hommikust õhtuni. Kui poisid, tüdrukud isamaalisi laule oskasid, siis võlgnesid nad selle eest tänu Taarile. Oli oma vilistamisega eeskujuks.
Inimlikkuse ehk kõlbluse ehk headuse sisu on läbi aegade samaks jäänud. Me võime seda sõnastada näiteks Platoni kardinaalvoorustena (mõõdukus, mehisus, mõistlikkus ja õiglus) või Kanti kategoorilise imperatiivina (kohustusena iseenda suhtes ja teiste suhtes) või ka nüüdisaja individuaalsete ja sotsiaalsete väärtustena. Tarvis on loomusundisid heita enese alla, mõistuse käsu alla (enesevalitsus, puhtus, sisemine vabadus), tarvis on sisemist kooskõla iseendaga, oma aadetega (tõde või tõelikkus), tarvis on teistele lubada, mida eneselegi (õiglus), tarvis on teiste õnnest ja rõõmust rõõmu tunda (heatahtlikkus), õpetab Peeter Põld. Valikuvabadus Bioloogiline loomus on meile looduse poolt antud, headeks ja halbadeks me looduse poolest ei muutu. Arvan, et just seda pidas Uku Masing silmas, väites, et inimene on sündides vaimselt tühi. Ütlus, et keegi pole vabatahtlikult paheline, ei ole õige, sest rikutud loomus on vabatahtlik
annaabi.ee 
