lahkõpetused, tapmised, joomised, pidutsemised, ja muu sellesarnast, millest ma teile ette ütlen, nii nagu ma enne olin öelnud, et need kes teevad seesugust, ei päri Jumala riiki." Kui seda nimekirja lugeda, võib järeldada, et inimene kõnnib väga libedal teel, kus võib väga kergesti libastuda. Loodetavasti see ikkagi nii ei ole. Patustamiseks peab olema põhjus. Põhjuseks on toodud teadmatus, eksimine ja tähelepanematus. Augustinuse järgi on kõik inimesed teinud pattu Aadamas. Selle järgi võiks ju arvata nagu oleks Aadam ainuke süüdlane ja meie ainult süütud kannatajad. Tegelikult on vast inimeses midagi sellist, mis teda kallutab pattu tegema, alates sellest kui esimene inimene pattu tegi. Mulle meeldib võrdlus koopiamasinaga: kui paljundataval originaalil on mingi defekt, siis on see defekt ka kõigil koopiatel. Jumal tegi inimese oma näo järgi. Inimene on Jumala teadliku ja tahtliku loomingu tulemus. 6. Jeesus Kristust Jumalaks nimetada ma ei julge
2. Pattulangemisega kaotas inimene oma algse eriloomuse.’’Põrm sa oled ja põrmuks pead Sa jälle saama’’. Ta oli vaimse elu tasandil (ülestõstetud) ja langes kitsendustesse. Sestpeale olid uhkus ja auahnus, soov olla enese silmis armastusväärne ning alla suruda ja alandada kõiki võistlejaid, kadedus ja rahutu otsing üha suurema turvatunde järele inimese kõige tuttavamad hoiakud. Pauluse kuulus lause: ’’nõnda, kui kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda tehakse kõik elavaks Kristuses’’(1. Korintuse 15:22). Martin Lutheri ’’Väiksest katekismusest’’ , Luterlikud usutunnistuskirjad. 212., loeme: ’’ Mina usun, et Jumal on mind koos muu looduga loonud, andnud mulle ihu ja hinge, silmad, kõrvad ja kõik ihuliikmed, mõistuse ja kõik meeled ning hoiab neid siiamaani, lisaks sellele riietuse ja kõik jalavarjud, söögi ja joogi, maja ja valdused, naise ja lapsed, põllud ja kariloomad ja kogu
käe ja võttis keelatud õuna. Saab järeldada oma millal heitis ta Eevaga ühte, kus kohas, mis tunne tal oli jne. Ei ole ühtegi Aadama tegelikku omadust, mida ei saaks järeldada tema täiuslikkuse individuaalsest mõistest. Aga sellest ei piisa. Tal oli ka lapsi, kes jätkasid tema elu, kui isa surnud oli. Kõik poja omadused võib muuta Aadama omadusteks. Kuid ainult mitte tema poja, vaid ka hilisema inimsoo saatused peegelduvad isa Aadamas. Kogu universum praegusel hetkel ja minevikus, isegi tulevikus, sisaldub täiuslikus Aadama mõistes. Kõik loodus on elav. Pole olemas hingestamata kehasid , pole olemas surnud mateeriat. Nagu pole olemas hingestamata kehasid ,samuti pole olemas kehadeta hingi. Keha monaadid on madalamad ja tumedama kujutlusvõimega valitsev ja kehaomad on alistuvad. Kuid hing on seotud kehaga. Kehalised monaadid võivad vahelduda: mõned lahkuvad, teised tulevad juurde. Selline vaheldumine toimub kiiresti
magama ja võttis tema küljeluu ning valmistas sellest naise, siis ei olnud see mitte vargus, vaid ainult võtmine. Sellepärast seisab ka pühas kirjas: mitte et jumal varastas, vaid jumal võttis. Sest Aadam ei olnud jumalale võõras, vaid oma ja kõik, mis Aadamal oli, oli jumala oma. Kui nüüd keegi võtab, mis on tema oma, kas ta siis varastab? Ei mitte! Kui isand võtab oma orjalt midagi, kuis ta siis varastab! Ori ise ja kõik tema asjad on ju isanda päralt. Aadam ja meie Aadamas oleme kõik jumala ja oma keisri orjad; sellepärast kui jumal või keiser meilt midagi võtab, kas või meie elu, siis ei varasta nad mitte. Aga kui üks surelik inemine võtab teise sureliku inemise järelt, siis on see vargus; sest üks inemine pole teist inemist mitte mullast teind ega elavat õhku ninasse puhund, vaid inemine sigitab teise inemise patuhimuga, nii et patune inemine ei tohi mitte varastada, nagu see, kellele ma sõiduraha andsin ja minema saatsin, sest
annaabi.ee 
