ristisõjalaulud, õukondades lauldi ka vaimulikke laule *Bernast de Ventádorn Prantsusmaa trubaduur *Adam de la Halle kirjutas mitmehäälseid laule, kirjutas esimese teadaoleva laulumängu ,,Robini ja Marioni" mäng *Walther von der Vogelweide tegutses keisri teenistuses(Saksamaal), ,,Palestiina laul", sansonett PILLID JA PILLIMUUSIKA instumentaalmuusikat polnud mängiti laulupartiisid või tantsumuusikat tuntuim tantsuvorm estampii *kirikuorel(vanimad teated Aachenist 9.sajandil) *poogenpillid MITMEHÄÄLNE MUUSIKA KESKAJAL *suuline muusikakultuur on muutunud kirjalikuks *üksikhäälsus muutunud mitmehäälsuseks 1) paralleelorganum: 10.saj. põhimeloodikas Gregooriuse koraal, dubleeritakse kvardi või kvindi võrra madalamalt 2) vabaorganum: 11.saj. Peameloodiat dubleeritakse ükskõik millise intervalli võrra kõrgemalt 3) kaunistatud ehk melismaatiline organum: põhimeloodiaks ühe noodi juurde lisatud palju erinevaid intervalle
spetsiaalselt pillidele kirjutatud muusikat, ent samas võidi tekstiga varustatud palu alati ka pillidega mängida. Üks pillidega tihedalt seotud valdkond on alati olnud tantsumuusika. Varaseim instrumentaalne tantsuvorm on 13. ja 14. sajandi käsikirjadest tuntud estampii (estampie). Umbes 1200. aastast on Pariisis dokumenteeritud ka pillide kasutamine mitme- häälses kirikumuusikas. On aga põhjust arvata, et see oli levinud palju varemgi. Esimesed teated kirikuorelitest on Aachenist ja Strasbourg'ist (9. sajand) ning Winchesterist (10. sajandi II pool). Üldse esimene teadaolev orel kristlikus Lääne- Euroopas olevat aga kingitud 757. aastal Frangi kuningale Pippin Lühikesele Bütsantsist, kus see oli õukonnamuusika pill. Edaspidi on suurte orelite kõrval kasutatud väge palju ka väikeseid teisaldatavaid pille (positiiv) ja ka ühe käega mängitavaid kantavaid oreleid (portatiiv). Keskajast on andmeid suure hulga keelpillide kohta
rüütlilaule ja neid esitasid trubaduurid(laulikud Lõuna-Prantsusmaal) ja truväärid(laulikud Põhja- Prantsusmaal). Saksamaal oli nende nimeks minnensingerid. Rüütlilaul oli valdavalt Prantsusmaal ja Saksamaal ilmalik. Hispaaniast pärit suurim keskaegne laulukogu kannab nime „Cantigas de Santa Maria“ ning on koostatud kuningas Alfonso X poolt. Nimesid: truväär Richard I Lõvisüda. Pillid ja pillimuusika Esimesed teated kirikuorelistest pärinevad Strasbourgist ja Aachenist. Põhilisteks poogenpilli tüüpideks fiidel ja rebekk. Näppepillidest harf, mis tuli mandrile Iirimaalt ja Briti saartelt. Lisaks: lauto, keelpill organistrum. Puhkpillidest erinevad flöödid MITMEHÄÄLNE MUUSIKA KESKAJAL Eeldusteks võib pidada ühiskonnas toimunud suuri muutusi, keskaja elu paranemist. Siiski on ka ühehäälsusega kaasnenud lihtsad mitmehäälsuse tüübid: 1. Burdoon-saatehääl, meloodiast madalamal, enamasti mõne pilliga mängitakse. 2
hiilgust. Karl praktiseeris mõõgamisjonit, valmistades sellega ette ka ristisõdade kontseptsiooni kujunemist. 789. aastal hakkas ta pidama sõda slaavlastega ja seejärel 791. aastal avaaridega, 796. aastal rüüstas ta avaaride keskust ning tõi sealt kaasa suured ja hindamatud varandused. Sellest ajast saatis hakkas ta looma oma võimukeskust Aachenis. Karl oli haritud valitseja ja pidas kultuurist väga lugu, Aachenist kujundas ta omalaadse kultuurikeskuse, kus peeti sinodeid ja kus krooniti ka keisreid. Karl Suure kirikupoliitika sarnanes Bütsantsi mudelile, milles kirikute valitseja ja konsiilide kokkukutsuja on keiser. Karl valitses Frangi kiriku ja selle vara üle, määras kloostritesse piiskoppe oma soosingu järgi ning painutas vaimulikke üha enam riigi teenistuse alla. Kasutades ära segaseid ja pingelisi aegu Bütsantsi keisririigis ning tehes koostööd paavst Leo III-ndaga krooniti Karl 800
annaabi.ee 
