o huviringid, lastekeskused, spordikoolid jne. Väärtus ja tegevussüsteem, mida lapsed ise endi hulgas arendavad: lastemängud jne. 3. Lastekirjanduse didaktilisus. Aabitsad (Loengust) Võimalikud žanrid: valm, aabitsajutt, naljakas piltjutustus... Aabitsa funktsioonid: - õpikud, mis kinnitatakse koolis kasutamiseks - vabaks lugemiseks ja mõttemänguks - erinevas vanuses laste arendamiseks: vahe on väikelapsele, koolieelikule, koolilapsele suunatud aabitsal Sisaldasid: tähestik, veerimissilbid, katekismuse lähendatud tekstid, numbrid ja korrutustabelid, mõnel juhul kirikulaulud. Uusim suund aabitsa arengus rõhutab visuaalsust arvutiprogrammide abil. Väärtused aabitsas: perekondlikud (kodu, kaasa, lapsed) (?) Vanimad aabitsad: - esimesed tekstid ilmusid 16. saj lõpul - vanimad säilinud eestikeelsed aabitsad pärinevad 17. saj lõpust, s.o 1692 ja 1698
Mõnikord on tüdrukutel seda asendanud tume kleit piduliku valge krae ja kätistega. Kuid valge pluus tundub sel päeval endastmõistetavana praegugi, kui mingeid ettekirjutusi pole - valdav osa kooliastujaid on ikka sellises pidurõivastuses. Esinemiste järel anti õpilastele varem lilleõis ja elu esimene kõvakaaneline õpilaspilet. 1990. aastatel hakati 1. klassi astujaile kinkima aabitsaid (varem osteti kõik õpikud enne kooli endale ja seetõttu polnud aabitsal muud erilist tähendust, kui et ta oli esimene lugemisraamat - õpikud jäid ju nagunii endale; vahel müüdi vanemates klassides kooliraamatuid ka sümboolse hinna eest edasi noorematele). Tänaseks on aabitsast kujunenud pikemaks ajaks esimene ja ainuke õpilase oma raamat, mälestusese. Paljudes koolides on aabitsasse liimitud kooli logoga eksliibris või kleeps. Oma koolimütsiga koolides antakse sageli just esimesel aktusel üle oma kooli tekkel.
Mõnikord on tüdrukutel seda asendanud tume kleit piduliku valge krae ja kätistega. Kuid valge pluus tundub sel päeval endastmõistetavana praegugi, kui mingeid ettekirjutusi pole - valdav osa kooliastujaid on ikka sellises pidurõivastuses. Esinemiste järel anti õpilastele varem lilleõis ja elu esimene kõvakaaneline õpilaspilet. 1990. aastatel hakati 1. klassi astujaile kinkima aabitsaid (varem osteti kõik õpikud enne kooli endale ja seetõttu polnud aabitsal muud erilist tähendust, kui et ta oli esimene lugemisraamat - õpikud jäid ju nagunii endale; vahel müüdi vanemates klassides kooliraamatuid ka sümboolse hinna eest edasi noorematele). Tänaseks on aabitsast kujunenud pikemaks ajaks esimene ja ainuke õpilase oma raamat, mälestusese. Paljudes koolides on aabitsasse liimitud kooli logoga eksliibris või kleeps. Oma koolimütsiga koolides antakse sageli just esimesel aktusel üle oma kooli tekkel.
pabereksemplare pole säilinud. 1522 avaldati teine trükitud raamat Soomes, mis oli mõeldud kiriklike toimetuste läbiviimiseks. Neid ei ole säilinud. Keskaja lõpus oli Soomes üldiselt kasutusel soome keel, igas elusfääris. Mikael Agricola- soome keele isa (elas 1510-1557). Esimene soome keeles kirjutatud raamat oli aabits. Samas on ka väga märkimisväärne romaan ,,Seitse venda" Aleksis Kivilt, milles on ka tähtis roll aabitsal. Agrikola sündis Pernaja, mis on Turu läheduses. Agricola tähendab ladina keeles põllumeest, mille ta sai oma isa ameti järgi. Tõenäoliselt oli ta soomekeelne aga võis ka rootsiga segakeelne olla. Samas oli tal väga kummalisi väljendeid kasutusel, mis on vist lääne mõjuga. Õppis Viipuris ja hiljem Turkus. Skütte-nimelise sekretär oli ja see saatis ta Wittenbergi õppima teoloogiat. Ta hakkas piiblit tõlkima. Ta oli väga vaene, aga usin. Ta palus kuningalt abi ja saigi raha
annaabi.ee 
