Hiina, USA, Sakasamaa, absorbeerija · Energeetiline ressurss · Sisend Hispaania, India, UK, Kanada hüviste tootmisel. Shepherds Flat Wind Farm; Alta Wind Energy Ookean 97,5. Magevesi 2,5%, pinna ja Centre (AWEC)- Suurimad 8/10 asuvad USas atmosfääris olev vesi 0,4%. 42. Tuuleenergia ressurss Eestis, suuremad tuulejaamad. Probleemid tuuleenergia tootmise arendamisel Hiiumaa näitel. 286,45 MW Eestis aaastas. Paldiski, Narva, Aulepa, Viru-Nigula. Kaasaegsed avameretuulikud on olulised vaate mõjutajad: · kuni 16 km kaugusel rannikust · tavavaatlejale märgatavad kuni 29 km kaugusel · Kohati on sellised tuulepargid palja silmaga nähtavad ka 42 km kauguselt ning tuulikute labade liikumist oli võimalik näha kuni 39 km kauguselt. Suur müratase.
abieluseisusest, sissetulekust jne. 2003 aasta seisuga on Indoneesias HI-viirusesse nakatunud 0,1% kogu elanikkonnast ehk siis 110 000 inimest. AIDSi oli 2003 aastaks surnud 2400 inimest. Üle viieteist aastastest Indoneesia kodanikest oskab lugeda ja kirjutada 90,4 %. Selle aasta seisuga on suremus 6,24 surma 1000 inimese kohta aastas ja sündimus 19,24 sündi 1000 inimese koht aaastas. Indoneesia elanike keskmine vanus praegu, 2008. aastal on 27,2 eluaastat. Indoneesia soolis-vanuseline koosseis: Mehed Naised 65 + 15-64 0-14 0-14 aastased: 28,4 % (meessoost 34 343 198/naissoost 33 175 135) 15-64 aastased: 65,7% (meessoost 78 330 830/naissoost 77 812 339) 65 ja vanemad: 5,8% (meessoost 6 151 305/naissoost 7 699 548) (2008. aasta seisuga.)
m kõrgusi luiteid. Kohati paljandub kristalne aluskord . Sahara maapõues leidub rohkesti naftat ja maagaasi ning metallimaake ( raud,vask,mangaan,tina, nikkel,kroom,tsink,hõbe, kuld, plaatina, toorium, uraan), palju on keedusoola,fosforiiti ja põhjavett. Valitseb kuiv troopiline kliima, talvel tekib tolmu ja liivatorme (samuume). Suuremas osas Saharas sajab vähem kui 50, mägedes ja servaaladel 100200 mm/aaastas. Keskmine temperatuur jaanuaris 1020°C, juulis 28 35°C (kõrgeim temperatuur 5558°C, maapinnal 7080°C). Talvel võib kõikjal olla öökülma (mägedes kuni 18°C). Õhutemperatuur kõigub ööpäevas üle 30°C. Alalise vooluga jõgesid on kaks: kõrbet läbivad Niilus ja Niiger. Allikate ja kaevude juures on oaasid (Bchar, Ghardaia, Biskra, Uargla, Tuggurt; kokku umbes 200 000 km2).
· Paealadel on karstiveest toituvaid ajutisi järvi- Võhmetu, Lemküla · Ainulaadne Euroopas on Saaremaal asuv meteoriiditekkeline Kaali järv · Inimese poolt rajatud tehisjärved- Narva, Paunküla ja Soodla veehoidla, Karksi ja Saessaare paisjärved. Eesti järvede suurus, sügavus ja veereziim: · 50% Eesti väikejärvedest on kuni 3ha suurused · 75% Eesti uuritud väikejärvedest on madalamad kui 10m · 63% järvedest vahetub vesi 4 kord aaastas · Järvevee kõige suuremad temperatuurimuutused toimuvad sügisel ja kevadel. Järvede veereziim: · Erineva temperatuuriga vesi on erineva kaaluga ja kihistub raskuse järgi. · Vesi mille temp on +4kraadi on kõige raskem · Hapnikku tuleb järvevette õhust ja veetaimedelt , peamiselt vetikatelt. · Lagundajad kasutavad hapnikku oma elutegevusel ja seetõttu on järve põhjas hapnikku kõige vähem.
annaabi.ee 
