1433 Peupes, 1449 ja 1475 Peibas, 1502 Peybsaz, 1503 Beybasse, 1509 Pebesse, 1585 Beips, 1684 Peipus. TÄNAN KUULAMAST! KASUTATUD ALLIKAD: http://www.visitpeipsi.com/ https://et.wikipedia.org/wiki/Peipsi_j%C3%A4rv https://www.google.ee/maps/search/peipsi/@58.4595191,27.1 947114,11z http://www.peipsiveere.ee/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/peipsi.htm https://annaabi.ee/Eesti-j%C3%A4rved-m151556.html http://www.ctc.ee/peipsi-piirkond/faktid-peipsi-kohta
Vaatepilt veealusele maailmale on Eestis ilusaim. Biogeenide vähesuse tõttu on välja kujunenud liigirikas ja omapärane taimestik. Kaldad on õõtsikulised, põhja katab järvelubi, millel kasvab lopsakas taimestik (mändvetikas, vesisammal, kuuskhein). Järv on allikatoiteline, mistõttu suvel isegi kõige palavama ilmaga ei tõuse vee temperatuur üle viieteistkümne kraadi. Kasutatud kirjandus *http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_j%C3%A4rved * http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Lisamaterjalid/simm.ht
Raivo Aunap "Eesti Atlas" 2007 Avita http://geoeducation.info/wp- content/uploads/2011/12/kollektsiooni_lisamaterjal.pdf elvagLugemikgeograafiaEGCDopikjuhanjuhan http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_mullastik http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_pinnamood http://entsyklopeedia.ee/artikkel/viljandimaa4 http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_järved/eesti_limnoloogiline_rajo neering http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_j %C3%A4rved/eesti_limnoloogiline_rajoneering http://entsyklopeedia.ee/meedia/eesti_pinnamood/pinnakate_ja_pinna vormid http://entsyklopeedia.ee/meedia/viljandimaa4/viljandimaa_soomaa_ku resoo_raba http://www.maavarad.ee/www.maavarad.ee/192 http://viljandi.maavalitsus.ee/et/arengukavad http://et.wikipedia.org/wiki/Iivakivi http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Viljandi_maakonna_j %C3%B5ed http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Viljandi_maakonna_j %C3%A4rved http://et
1883. aastal tekitas Krakatau vulkaan 40m kõrguse seismilise merelaine, milles hukkus 36 000 inimest. Indoneesias on ka suurim vulkaanipurse olnud. 1815. aastal toimus Tambora purse, kus paiskus 100 kuup km tuhka õhku, saar vajus 1250 m madalamale ning hukkus 92 ooo inimest. http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia http://209.85.129.132/search? q=cache:qsvHHUQ49Z0J:www.miksike.ee/referaadid/austraalia_katihiir.doc+austraalia+j %C3%A4rved&cd=29&hl=en&ct=clnk http://www.hot.ee/rohelinemanner/pealeht.html http://www.austraalia.info/austraalia/ilm ´´Illustreeritud Faktivaramu´´ Dorling Kindersley
2. Arold, I. 1991. Eesti maastikud. Lk. 202, 212-214. 3. EAS Turismiarenduskeskus. Vooremaa maastikukaitseala matkarajad. Kättesaadav: http://www.puhkaeestis.ee/et/vooremaa-maastikukaitseala-matkarajad (viimati külastatud 02.04.2011). 4. Estonica. 2001a. Vooremaa suurvoored ja järved. Kättesaadav: http://www.estonica.org/et/Loodus/Kesk Eesti_voored_ja_tasandikud/Vooremaa_suurvoored_ja_j%C3%A4rved/ (viimati külastatud 02.04.2011). 5. Estonica. 2001b. Vooremaa salumetsad ja kultuurmaastikud. Kättesadav: http://www.estonica.org/et/Loodus/Kesk- Eesti_voored_ja_tasandikud/Vooremaa_salumetsad_ja_kultuurmaastikud/ (viimati külastatud 02. 04. 2011). 6. Kalda, T., Ilves, E. 2008. Eesti maastikud. Kirjastus Tänapäev. Lk. 78, 81. 7. Kink, H., Erg, K
annaabi.ee 
