. . + an-1x + an n-astme polünoom, kusjuures suurused ak (0 k n) on konstandid ja a0 0. Vastavalt algebra põhiteoreemile on polünoomil Pn(x) kompleksarvude hulgal täpselt n nullkohta, arvestades nullkohtade kordsust. Kui neiks nullkohtadeks on x1, x2, . . . , xr, vastavalt kordsustega k1, k2, . . . , kr, siis pol¨unoom Pn(x) avaldub kujul Pn(x) = a0 (x - x1)k1 (x - x2)k2 · · · (x - xr)kr , kusjuures k1 + k2 + . . . + kr = n. Horneri skeem. Polünoomi p(x) = a0 + a1x + a2x2 + a3x3 + ... + anxn korral, kus a0, ..., an on arvud, tahame arvutada polünoomi kindlal x'l näiteks x0 selle saavutamiseks määrame uue konstantide rea: bn := an bn-1 := an-1 + bnx0 b0 := a0 + b1x0 siis b0 on p(x0) väärtus. See toimib nii, sest polünoomi saab kirjutada kujul p(x) = a0 + x(a1 + x(a2 + ... x(an-1 + anx) ... )) seega iteratsiooniliselt asendades bi avaldisse p(x0) = a0 + x0(a1 + x0(a2 + ... x0(an-1 + bnx0) ... )) = = a0 + x0(a1 + x0(a2 + ... x0(bn-1) ... )) = ..
elementaarne. Lihtmurru jagame osamurdudeks. Horneri skeem. Polünoomi = (), = 0, = = piiratud kõverjoonelise trapetsi pindala avaldub kujul sup () () p(x) = a0 + a1x + a2x2 + a3x3 + ... + anxn korral, kus a0, ..., an on arvud, tahame - [, ] = (t) () arvutada polünoomi kindlal x'l näiteks x0 selle saavutamiseks määrame uue konstantide rea: b n := an ; bn-1 := an-1 + bnx0 ; 10)
Saame võrrandi kujul =OX =OA +AX = a + t1u + t2v; iga t1,t2 R. Tasandi parameetriline vektorvõrrand kohavektorite abil - Tasandi võrrandit kujul : = a + t1u + t2v; iga t1, t2 R nimetatakse tasandi parameetriliseks vektorvõrrandiks punktide kohavektorite kaudu. Tasandi parameetrilised võrrandid koordinaatides - Võrrandeid (1) nimetatakse tasandi parameetrilisteks võrranditeks koordinaatides. Tasandi üldvõrrand - Tasandi võrrandit kujul : A1x1 + A2x2 + A3x3 + A4 = 0 nimetatakse tasandi üldvõrrandiks Tasandi võrrand telglõikudes - Tasandi võrrandit nimetatakse tasandi võrrandiks telglõikudes. Kordajaid p1, p2 ja p3 nimetatakse tasandi telglõikudeks. Normaalvektor Vektorit n := u × v nimetatakse tasandi normaalvektoriks. Koordinaattasand - Koordinaattasand on tasand, millel on koordinaatteljestik. Koodinaatteljestik koosneb kahest ristuvast arvteljest. Abstsisstelg ehk xtelg on
A3-594x841; A0-841x1189. Põhiformaadid saadakse 1 m2 suuruse pindalaga paberi, mille mõõt- med on 841x1189 mm, järkjärgulisel jaotamisel lühema serva suhtes paralleelsete lõikejoonte abil pooleks. Lisaformaadid moodustatakse põhiformaatide lühema serva täiskordse suurendamisega. Lisaformaadi tähiseks kujuneb vastava põhiformaadi tähis koos tema lühema külje kordajaga. Näiteks: A4x3 (297x630 mm);A4x4 (297x841 mm) kuni A4x9 (297x1892 mm) A3x3 (420x891 mm); A3x4 (420x1189 mm) kuni A3x7 (420x2080 mm) A2x3 (594x1261 mm); A2x4 (594x1682 mm); A2x5 (594x2102 mm) A1x3 (841x1783 mm); A1x4 (841x2378 mm) A0x2 (1189x1682 mm); A0x3 (1189x2523 mm) Kustutuskumm Kustutuskumm on töökõlblik siis kui ta on pehme, ei kraabi ega libise paberil, eemaldab grafiiti ning ei määri paberit. Liigseid pliiatsijooni on otstarbekas maha kustutada läbi õhukese kustutusplaadi avade või pilude. Joonlaud
annaabi.ee 
