Pb) 11) Tooge põhilised termoplastide esindajad(vähemalt 3)? Polüetüleen(PE), polüpropülen(PP), polütetrafluoroetüleen(PTFE), plüstüreen(PS), plüvinüülkloriid(PVC), polüamiid(PA) 12) Kuidas liigitakse mitteoksiidkeramika lähtudes koostidest? Karbiidid, nitriidid, boriidid, silitsiidid III variant: 1)Tahkkeskendatud kuupvõre tähis, k-arv,baas. K12, K=2, n=8*1/8+ 6*1/2=4 2)keemilise ühendi A1B3 kristallivõre(võretüüp K12) 3)FD kuju komponentide mittelahustuvuse korral faasid ja üleeutekt.sulami struktuuriosad. 4)eutektikumi tähistus ........ sulamis muutuse skeem, T , 0C. L--> (A+T)Le (T=1147C). C%=4,3 Eutektikum (E) austeniidi ja tsementiidi segu, mida nim ledeburiidiks (Le). (Le= A+T (kuni 727) Le=F+T (alla 727)) 5)Milles seisneb martensiitmuutus. AFe(C)ül=M (C-sisaldus on võrdne lähteausteniidi C-sisaldusega); T=200-300C.
deformeeritud tootena; CuZn38Pb2- sulamite korral legeerivate
elementide sümbolid ja nende nominaalsisaldus(täisarv %)
11. tooge põhilised termoplastide esindajad 3? Polüetüleen PE,
polüpropüleen(PP), polütetrafluoroetüleen PTFE, polüamiid PA
12.kuidas liigitatakse mitteoksiidkeraamika lähtudes
koostisest?karbiidid, nitriidid, boriidid,silitsiidid.
3.variant
1.Tahkkesendatud kuupvõre tähis, k-arv,baas? K12; K=2;
n=8*1/8+6*1/2=4
2.Keemilise ühendi A1B3 kristallivõre (võretüüp K12)?
A=1/8*8=1;B=6*1/2=3; n=A+B=4
3.FD kuju komponentide mittelahustuvuse korral faasid ja
üleeutekt.sulami struktuuriosad? F.diagramm
4.Eutektikumi tähistus.....sulamismuutuse skeem? C;L-
(1147)Le;Le=A+T(kuni 727);Le=F+T(alla 727)
5.Milles seisneb martensiitmuutus?A-
>Fe(C)=M(Cmax=Lähtefaasi A C-sisaldusega);K12->K8 on vaja
kiirelt jahutada
6.Alaeutektoidmalm,tardlahuseosad,nende tekkimistüüp?
Alaeutektmalmid: 2,14%
a2 b2 c2 w 0 . d1b2 c3 d 2 b3 c1 d3 b1c2 d3 b2 c1 d2 b1c3 d1b3 c2 x . a3 b3 c3 a1b2 c3 a2 b3 c1 a3 b1c2 a3 b2 c1 a2 b1c3 a1b3 c2 Tähistades murru lugejas olevad determinandid vastavalt Dx; Dy ja Dz ning Kerge on kontrollida, et murru nimetajas on kolmerealise determinandi definit- murru nimetajas oleva determinandi D-ga, võime lineaarvõrrandisüsteemi siooni kohaselt võrrandisüsteemi determinant ning murru lugejas on süsteemi lahendid üles märkida järgmiselt: determinandi esimene veerg asendatud vabaliikmete veeruga. Järelikult on
Korrutamine skalaariga: vektori v korrutamine skalaariga a saame tulemuseks uue vektori, mille moodul on a korda v moodulist, suund aga säilib, kui a on positiivne, ning on sellega vastupidine, kui a on negatiivne. Skalaarkorrutis: vektorite a ja b skalaarkorrutiseks nimetatakse nende vektorite pikkuste ja vektorite vahelise nurga koosinuse korrutist. a*b=|a|*|b|*cos α Vektorkorrutis: vektorite a ja b vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit a x b. a x b=(a2b3-a3b2,a3b1-a1b3,a1b2-a2b1) Projektsioonid ja nende seos mooduliga: Vektori projektsioon tuleb varustada plussmärgiga, kui komponentvektori suund langeb ühte telje suunaga ja miinusmärgiga, kui vektori komponent teljel on teljega vastassuunaline. Vektori projektsiooni omadused: võrdsete vektorite projektsioonid samale teljele on võrdsed; vektori korrutamisel arvuga korrutub sama arvuga ka tema projektsioon;
ja tingimusest V = R saab B = V1 / ( (2 + ) cu +q´- dkk). 4.2.2.2. Tsentriliselt koormatud üksikvundament. Dreenitud tingimused. Tsentriliselt surutud üksikvundament on otstarbekas projekteerida ruudukujuline. Sel juhul avaldub kandevõime kujul R = B2(0,5BNysy + q´Nqsq + c´Ncsc). Kogukoormus (koos vundamendi omakaaluga) on V = V1 + B2dkyk . Tingimusest R = V saab kuupvõrrandi a1B3 + a2B2 - V1, kus a1 = 0,5Nysy ja a2 = q´Nqsq + c´Ncsc - dkyk . Kuupvõrrandit saab lahendada järk-järgulise lähenemise teel. Selleks võib kasutada võrrandit kujul Bi+1 = V1 / (a1Bi + a2) , kus Bi on mingi alglahend ja Bi+1 iteratsiooniga täpsustatud lahend. Järgmisel iteratsioonisammul võetakse uus Bi võrdseks Bi+1 - ga. Iteratsioon lõpetatakse, kui Bi+1 erineb Bi -st vähe.
annaabi.ee 
