nimetajates on süsteemi maatriks leidmine. Näide Koordinaatidega antud vektorid, determinant , lugejas maatriks kus Kui maatriksis leidub vähemalt tehted nendega Olgu antud tundmatute veerg on asendatud üks nullist erinev r –järku miinor, vektorid a1, a2, ..., ak. Siis iga vabaliikmetega, determinant. kuid mitte ühtegi nullist Erinevat vektorit b kujul b _ a1a1 _ a2a2 Determinantide omadused, kõrgemat järku miinorit, siis _. . ._akak, kus a1, a2, . . . , ak on determinandi arendus rea (veeru) öeldakse, maatriksi astak on r. reaalarvud, nimetatakse vektorite järgi Maatriksi astaku hõlpsamaks a1, a2, . . . , ak lineaarseks l. omadus. leidmiseks teisendataks maatriksit kombinatsiooniks. Kui vektor on
lõppu b vastasvektori b lisamisega. Rööpküliku reeglite järgi oleks vektorite a ja b vahe neile ehitatud rööpküliku lühem diagonaal. Selle suund on selline, et b+(a-b)=a. Kahe vektori summa ja vahe pikkused ja vektorite vahelised nurgad saab arvutada siinus- või koosinusteoreemi abil. Koordinaatidega antud vektorid, tehted nendega Olgu antud vektorid a1, a2, ..., ak. Siis iga vektorit b kujul b = a1a1 + a2a2 +. . .+akak, kus a1, a2, . . , ak on reaalarvud, nimetatakse vektorite a1, a2, . . . , ak lineaarseks kombinatsiooniks. Kui vektor on esitatud mingite vektorite lineaarse kombinatsioonina, siis öeldakse, et ta on arendatud nende vektorite järgi. T1 Iga tasandi vektor on esitatav üheselt kahe mittekollineaarse vektori 1 ja 2 lineaarse kombinatsioonina, s.t = a11 + a22. T2 Iga ruumi R3 vektor on esitatav üheselt
dominantset geeni, kusjuures nende koostoime ei erine fenotuubilise avaldumise poolest nende eraldi toimest (A-B-=A-bb=aaB-). Retsessiivne tunnus ilmneb ainult neil isendeil, kelle genotuubis puuduvad koigi duplikaatsete geenide dominantsed vormid (aabb). Nende geenide samaviisilise fenotuubilise toime rohutamiseks tahistatakse neid tavaliselt samade tahtedega (A1A2). Duplikaatse geenitoime korral esineb F2-s lahknemine 15:1. Naitena voib tuua sulisjalgsuse paritavuse kanadel. Sulisjalgsete (A1A1 A2A2) ja paljasjalgsete (a1a1 a2a2) kanatougude ristamisel saadakse alati sulisjalgsed jarglased. Teises polvkonnas ei toimu aga lahknemine mitte 3:1, vaid 15:1. Kui jarglasel on kasvoi uksainus dominantne geen, arenevad tal sulisjalad. Polumeersus Polumeersus kui geenide koostoime tuup tahendab geenide uhesuunalist ja kumulatiivset e aditiivset (summeeruvat) toimet uhele ja samale tunnusele. Seda geenitoimet nimetatakse ka polugeensuseks ja aditiivseks polugeensuseks, sest polugeensuse all
nende eraldi toimest (A-B-=A-bb=aaB-). Retsessiivne tunnus ilmneb ainult neil isendeil, kelle genotüübis puuduvad kõigi duplikaatsete geenide dominantsed vormid (aabb). Nende geenide samaviisilise fenotüübilise toime rõhutamiseks tähistatakse neid tavaliselt samade tähtedega (A1A2). Duplikaatsuse korral esineb F2-s lahknemine 15:1. Näitena võib tuua sulisjalgsuse päritavuse kanadel. Sulisjalgsete (A1A1 A2A2) ja paljasjalgsete (a1a1 a2a2) kanatõugude ristamisel saadakse alati sulisjalgsed järglased. Teises põlvkonnas ei toimu aga lahknemine mitte 3:1, vaid 15:1. Kui järglasel on kasvõi üksainus dominantne geen, arenevad tal sulisjalad. 43 Polümeersus Polümeersus kui geenide koostoime tüüp tähendab geenide ühesuunalist ja kumu- latiivset e aditiivset (summeeruvat) toimet ühele ja samale tunnusele. Seda geenitoimet
h ij pi = h ii + ( ) , 2 kus pi on alleeli Ai sagedus, hii - homosügootse genotüübi (AiAi) sagedus, hij - heterosügootsete genotüüpide (AiAj) sagedused, k - alleelide arv seerias. 5 Näide: seerias on 3 alleeli: A1, A2 ja A3. Populatsioonis on 1000 looma. Vastavad genotüübiarvud ja -sagedused on järgmised: A1A1 150 looma, sagedus 0,15 A1A2 200 looma, " 0,20 1 3 AA 90 looma, " 0,09 A2A2 220 looma, " 0,22 A2A3 180 looma, " 0,18 A3A3 160 looma, " 0,16 ______________________________ N = 1000 1,00 2 Alleeli A sageduse arvutamine: 0,20 + 0,18
annaabi.ee 
