PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VIIMISTLEJA VÕRKPALL Referaat Juhendaja: Mihkel Lembit Pärnu 2011 SISUKORD 4 Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Töö käigus on eesmärk teada saada mängu iseloomustus, mängu tehnika ning mis söödud on mängul olemas ja mismoodi need välja näevad. Töö põhimaterjal on saadaval võrkpalliõpikus ning internetis, lisaks saab kasutada ka võrkpalliõpikut algajatele. VÕRKPALLIMÄNG VÕRKPALLI AJALUGU Võrkpall tekkis Ameerikas 1895 aastal, mille mõtles välja William Morgan. Morgan mõtles mängu välja ärimeeste ühingute ...
(1912), Brasiiliasse ja Mehhikosse (1917). Kusjuures Urugais loodi 1916.a maailma esimene rahvuslik võrkpalliföderatsioon. USA-s aga korraldati esimesed ametlikud võistlused alles 1922.a. Noorte Meeste Kristliku Ühingu kaudu levis võrkpall ka Aasias, esialgu küll Indias (1900), siis Hiinas ja Jaapanis. Euroopasse jõudis võrkpall tänu ameerika sõjaväelastele (1914). Eriti hoogsalt levis võrkpall (1917) aastal.3 Samal aastal jõudis ka võrkpallimäng Eesti spordimaastikule. Hakkasid tekkima ka esimesed võrkpalli määrused. 1 A. Huimerind (1970) „Võrkpall“, Tallinn, Kommun`st lk 5 2 A. Huimerind (1970) „Võrkpall“, Tallinn, Kommun`st lk 5 3 A. Huimerind (1970) „Võrkpall“ , Tallinna, Kommun`st lk 5 4 Tingituna määrustest muutusid ka mängu tehnika ja taktika. Ilmnes
...................... 14 6.1. Ettevalmistavad harjutused.......................................................................................... 14 KOKKUVÕTE ............................................................................................... 15 KASUTATUD KIRJANDUS .............................................................................. 16 SISSEJUHATUS Võrkpallimängu sünnimaaks on Ameerika Ühendriigid, mängu leiutati1895. aastal. Olümpiamängude kavasse võeti võrkpallimäng 1964. aastal ning alates sellest ajast on võrkpallimängus toimunud suur progress. Võrkpalli elemendid saab jagada ründe- ja kaitsetegevusteks. Ründetegevused on palling, rünnak, ründesööt ning kaitsetegevused on blokeerimine, pallingu vastuvõtt, kaitsemäng. Võistkond saab võita punkti neljal erineval moel: pallingust, blokeerimisest, rünnakust või vastase eksimuse korral. Mängu tulemus sõltub võistkonna ja iga mängija suutlikkusest sooritada erinevaid tehnilisi elemente (M
vahetavad mängijad kohti nii ees- kui ka tagaliinis. Funktsiooni järgi jaotatakse mängijaid: · sidemängijad ehk tõstjad, kelle ülesanne on teise palli mängimine, tõstmine; · ründemängijad ehk lööjad, kelle ülesanne on rünnakuga palli üle võrgu mängimine, ründelöökide sooritamine; · kaitsemängija ehk libero, kelle ülesanne on pallingu vastuvõtt ja kaitsemäng. SÖÖDUD Palli täpsel söötmisel rajaneb kogu võrkpallimäng nii rünnakul kui ka kaitsel. Võrkpalluri meisterlikkuse üheks näitajaks on kindlasti hea sööduoskus. Mis on sööt? Sööt see on palli täpne suunamine kindlasse kohta või kindlale mängijale. Sööta võib väga mitut moodi. Põhiliselt eristatakse kolme liiki söötusid: ülaltsööt, altsööt ja ründesööt. Palli söötmine sõrmedega on ülaltsööt ja käsivartega altsööt. Ründemängijale suunatud ülaltsööt on ründesööt, kõnekeeles tõste.