Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Vaierid" - 5 õppematerjali

vaierid - traalnooda pukseerimiseks kasutatavad painduvast terastrossist otsad, mis on ühendatud laeval asuva traalvintsi javeesolevate traallaudadega.
thumbnail
2
doc

Traalpüügi terminid

Põhjatraalnoot - traalnoota pukseeritakse mööda veekogu põhja, millega püütakse veekogu põhjas elavaid kalaliike. Pelaagiline traalnoot - traalnoot pelaagiliste kalade püügiks (heeringas,sardiin,makrell ja teised kalad). Vertikaalava - on põhjatraalnoodal põhja ja ülemise selise vaheline kõrgus meetrites, pelaagilisel traalnoodal alumise selise ja ülemise selise vaheline kõrgus meetrites traalimisel. Horisontaalava - on traalnootadel ülemiseselise otste horisontaalne vahekaugus meetrites (traalimisel). Ujukid - kinnitatakse traalnooda ülemisele selisele, et kindlustada traalnooda vertikaalava. Ujukid on kerakujulised ja valmistatudpastmassist (õõneskehad). Raskused - kinnitatakse traalnooda alumisele selisele,et kindlustada traalnooda vertikaalava. Raskusteks kasutatakse ankruket...

Merepraktika
10 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Merekultuur ja etikett

KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad...

Merendus
35 allalaadimist
thumbnail
30
odt

Traalpüügil püügioperatsioonid

Teine kord spetsiaalseid kettraskuseid asendatakse ka aknruketiga ja tinanööriga . Mõningate kalapüügi varustuse müüvate firmade kodulehed , kuidas seal on andmed esitatud ja kuidas tellimine käib : www.annilo.ee , www.koied.ee , www.morgere.com , www.cantrawl.com . -4- Traalnootade kordaseadmine püükiks Enne traalnooda sisse laskmist kontrollidakse traalnoot , trossid , vaierid jne ja tehnilised seadmed korralikult üle , et kõik oleks nii nagu peab . Traalnooda linas kotrollitakse ega pole auke tekinud . Kui on mõni auk siis need parandatakse ära . Traalnoot keritakse suurele rullile mille pealt lastakse ka pärast vette ning samuti võetakse selle abil ka välja ehk keritakse traalnooda võrgu osa rullile Püünise mahakerimise käigus kinnitatakse elektroonilised andurid (edastavad informatsiooni traali...

Kalapüük
16 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Madruse eksami piletid 2016

Laev võib liikuda kõige väiksema käiguga vastu lainet. Parem on muidugi, kui seisab. Ülesriputatud vaieriplokkide ja slipi juures töötavad isikud peavad olema varustatud päästevööde ja laeva külge kinnitatud julgestusliinidega. Traalimise ajal ei tohi astuda vaierite vahel, toetuda vaieritele, olla plokkide läheduses ja reelingu ääres, kus vaierid vette lähevad. Kui traal jääb põhja kinni, tuleb vaieri trumli pidurid kohe lahti lasta, laev peatada ja hoiatada traalitekil olevaid inimesi, et nad varjuksid. Traalivaierid võivad katkedaja vigastada läheduses olijaid. • Tali ehitus ja otstarve. Tali on kahest plokist ja trossist koosnev seade. Talis on üks kinnisplokk ja liikuvplokk. Plokke läbivat trossi nimetatakse lööpriks ja selle siive läbivaid osi paaritdeks...

Madruse koolitus
124 allalaadimist
thumbnail
20
doc

PURJELAEVADE EHITUS EESTI RANDADES

Siin ei hoidnud kokku ka kõige ihnem mees. Tapeti mitukümment vasikat ja siga. Sülti tehti suurtesse toobritesse ja leiba küpsetati terved mäed. Õlut ja viina olevat andnud kokku vedada. Seda kõike muidugi suure laeva korral. Mida väiksem laev, seda väiksemad ka talgud. Laeva vettelaskmiseks oli kiilu alla kinnitatud valekiil ja kimmingu alla ehitatud kelk. Need jooksid mööda rasvatatud renne, nn vaake. Vaierid veeti pingule merre asetatud ankru küljes oleva suure taliga, mille plokkide tõstmiseks olevat vaja läinud kuut meest. Ahtertäävi juurde kinnitatud tungraud aitas laeva tagant lükata. Kui vaja, põrutati veel laevale hoo andmiseks suure palgiga ahtrisse. Vaier veeti hobusega pingule, tagant anti hoogu ja laev libises jõnksu edasi. Nii jõuti lõpuks sügavuseni, kus laev pärast jää sulamist ujuma hakkas. 7...

Laevandus
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun