Suitsetamise kahjulikkus
Tubakas: tappev igas vormis ja
maskeeringus
Suitsetatavad
tubakatooted
Suitsuvabad
tubakatooted
Suitsetatavad tubakatooted
Sigaretid
Paberrossid
Sigarid, sigarillod
Piibutubakas,
vesipiibutubakas
Bidi
Kretek
Suitsuvabad tubakad
Närimistubakas(beetel,
nass, pan, masata)
Nuusktubakas(snuff,
snus, nuuska)
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-12-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
85 laadimist
Kokku alla laetud
3 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
pärast seda kui selgus tõsiasi, et Suurbritannias haigestusid suitsetajate toakoerad sagedamini kasvajalistesse haigustesse kui mittesuitsetajate omad. Tubakasuitsetamise tagajärjel satub organismi rohkem kui 4000 toksilist ainet millest ligi 40 võivad tekitada kasvajalisi haigusi, vähki. Passiivne suitsetamine võib kopsuvähki haigestumise riski suurendada isegi kuni 25%. Ka muude haiguste, näiteks südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise risk suureneb passiivse suitsetamise korral. Passiivne suitsetamine põhjustab lastel sagedamini hingamisteede infektsioone, suureneb risk haigestuda astmasse. Lapsed ise tubakasuitsuga kaasnevaid ohte ei teadvusta ega püüa end ka nende eest kaitsta. Kui laps viibib 80% ajast kinnises ruumis ja hingab suitsu sisse, tekitab see tal harjumuse ja hiljem sõltuvuse. Suitsuse ruumi õhutamisel muutub tubaka lõhn minimaalseks, kuid suitsu keemilised komponendid kaovad vaid osaliselt
pärast seda kui selgus tõsiasi, et Suurbritannias haigestusid suitsetajate toakoerad sagedamini kasvajalistesse haigustesse kui mittesuitsetajate omad. Tubakasuitsetamise tagajärjel satub organismi rohkem kui 4000 toksilist ainet millest ligi 40 võivad tekitada kasvajalisi haigusi, vähki. Passiivne suitsetamine võib kopsuvähki haigestumise riski suurendada isegi kuni 25%. Ka muude haiguste, näiteks südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise risk suureneb passiivse suitsetamise korral. Passiivne suitsetamine põhjustab lastel sagedamini hingamisteede infektsioone, suureneb risk haigestuda astmasse. Lapsed ise tubakasuitsuga kaasnevaid ohte ei teadvusta ega püüa end ka nende eest kaitsta. Kui laps viibib 80% ajast kinnises ruumis ja hingab suitsu sisse, tekitab see tal harjumuse ja hiljem sõltuvuse. Suitsuse ruumi õhutamisel muutub tubaka lõhn minimaalseks, kuid suitsu keemilised komponendid kaovad vaid osaliselt
suitsetamist. 3. Enne 35. eluaastat tubakast loobujatel väheneb haigestumisrisk suitsetamisest tingitud haigustesse 90% 4. Suitsetamine on kahekordselt kallis: pakk sigarette päevas aasta jooksul maksab ligi 7000 krooni, suitsetamisest põhjustatud krooniliste haiguste ravi mitukümmend korda rohkem. 5. Vanemate suitsetamisest loobumise eeskuju vähendab laste tubaka tarbimise motivatsiooni ja kaitseb lapsi passiivse suitsetamise võimlike ohtude eest. Raili Tiits 7 Kuidas vabaneda? Katsu vabaneda stressist. Leia sõber või seltskond, kes ei suitseta Leia endale tegevust. Mõtle veidi, sigaretisuits kahjustab nii sinu kui ümbritsejate tervist. Mahajätmise esimestel päevadel näri nikotiininätsu, kui vajadus sigareti järele on tõeliselt suur. Toitu tervislikult ja ole füüsiliselt aktiivne.
Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997) Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pakendis vabadust ning elu ülistamist? Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid