Võisteldi paljaste rusikatega püstiasendis ja pikali. Lubatud olid rusikalöögid, hoobid jala, põlve ja küünarnukiga, klammerdumine, kägistamine ja liigeste väänamine. Keelatud olid hammustamine ja küünistamine hellegoniid zanes Zeusi pronksist kuju II Kontrolltöö Keskaeg. Keskaeg kui ajalooperiood (mõiste, ajalised piirid): üldajaloo periood, mis järgneb vana- ja eelneb uusajale. Ajavahemik 5.-15. saj. (Lääne-Roome riigi lagunemine 476a Ameerika avastamine 1492a). Eestis: 13. saj Liivi sõda(1558a) keskaja perioodid (nende iseloomustus): 1) Varakeskaeg (5.-11. saj) linnaelu ja kaubanduse hääbumine, agraarsusel põhinev naturaalmajandus, ristiusu levik. Pime aeg. Kirikutegelased taunisid võistluslikke vaatemänge, ideaaliks said asketism(enesepiiramine) ja eraklus. 2) Kõrg- e. klassikaline keskaeg (11.-13. saj) põllumajanduse areng, mitmed sotsiaalsed ja poliitilised muutused, feodaalne ühiskonnakorraldus 3) Hiliskeskaeg (13.-16
sisemise tunnetamise, kaasaelamise vajalikkust, st väljenduslikkust, nagu seda tehti Bode koolis. 2 A.Raudkatsi ja E.Idla ümber koondusid mitmed enrgilised ja andekad inimesed, kes olid end võimlemise alal täiendanud Saksamaal, Rootsis või Soomes. Nagu kogu Euroopas ja Ameerikas levima hakanud tantsulise liikumise koolkonnad, avaldasid ka Eesti naisvõimlemise arengule soodsat mõju kohalikud tantsustuudiod ja tantsijad. 1930. aastatel muutus nais võimlemine Eestis tõeliseks massiharrastuseks. Üle kogu maa tegutsesid rühmad rahvamajade juures. Tallinna ja Tartu kõrvale kerkisid uued keskused, nagu Viljandi, Pärnu, Võru, Narva, Rakvere, Kuressaare jt. E.Idla juhendamisel kujunesid välja tavarühmad ja ,,musterrühmad". Tavarühmade laialdasemat levikut ergutasid esinemise võimalused lihtsate kavadega mitmesugustel spordi ja pargipidudel. Musterrühmad käisid ala propageerimise eesmärgil esinemas paljudes kohtades üle maa
Kõik kommentaarid