Raagritsikas Liik: carausius morosus Toitmine: Pesta talvel ostetud poti taim nt: Lehtkapsas, Hernevõrsed, Tammesalat Kevadel puulehti: Sirel, Kask, Tamme eriti ei söö, Vaarika lehed, (Meliss mitte poest) NB:PESTA HOOLIKALT Eluiga: u1 aasta või rohkem Pojad tulevad munadest ja kooruvad umbes 3-5kuud või rohkem vähem. Puur: panna Wcpaperit siis koristamine lihtsam mõned oksad ,et hea ronida Hooldamine: Anda süüa ja korja ära pruuniks läinud lehed pritsida puhtast pudelist NB: mitte ära upputada.
· Raagritsikaid võib leida tihedatest põõsastest, puude okstelt, rohust ja kõikjalt, mis on vähegi värske ja roheline. · Eluiga kestab looduses enamasti mõnest kuust kuni aastani, kuid esineb ka erandeid. Pilte raagritsikatest: Paljunemine: · Paljunevad põhiliselt kahesugulisena, kuigi on liike, kes paljunevad nn neitsissigimise, mis tähendab, et järglaste saamiseks pole vaja isaseid isendeid. · Oma munad paigutab raagritsikas omapärasesse tünni ning paneb kaane peale. Koorumise järel tõstab vastne kaane üles. Ta ei erine millegi poolest oma emast, on vaid jupp maad emast väiksem. · Enamikul raagritsikatest isa pole. Lapsed sünnivad viljastamata munadest. · Vastsed peavad täiskasvanuks saamiseni kestuma tavaliselt 3-8 korda ja see võib aega võtta mõnest kuust kuni poole aastani. Toitumine: · Sööb enamasti vaarikalehti või tammelehti, mahlaseid varsi ja pungi, mida
· Ainurakseid on kohutavalt vähe uuritud · Usse on uuritud niivõrd, kuivõrd neid esineb lindude parasiitidena Rühma Thecamoebida kuuluva kodalase(Euglypha) esindaja Mõned näited selgrootute esindajatest Järgmistel lehekülgedel toon välja mõned erilised või lihtsalt silma jäänud selgrootud Raagritsikas · Raagritsikaid Eestis ei leidu · Tema varjamistehnika- "näen välja nagu puuoks!" · Tema vaenlased on linnud, sisalikud ja ämblikud · Kõige pikema liigi-33 cm- nimi on Phamacia serratipes. · Nad söövad kõike, mis on söödav, ja neile ette jääb Rohutirts · Harilik rohutirts kasvab 13-24 cm pikkuseks · Elukohana eelistab ta kuivi ja päikselisi kohti · Kriiksuvat häält
Lõhestav valik-kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemine nende hübriididega. Kohastumine-Kohastumisi loob, muudab ja säilitab looduslik valik ning on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumised avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes. Mimikri:Teatud liik on sarnane mõne teise liigiga, et muuta ennast nätamatuks(raagritsikas). Varjevärvus:muudab keskkonna taustal märkamatuks(lehetäi). Kõrbetaimed:väga lühike õitseperiood, pikk ja sügav juur. Käitumine: kiskjate saagitabamis viis, lindude ränne, tedremäng(kägu, kes käitub nagu raudkull). Hoiatus-ähvardus poosid(konnad, kassikakk). Evolutsiooni mehhanismid-Mutatsioonid. Geen:tekitavad uusi alleele ja mõnikord ka uusi geene. Kromosoom:põhjustavad muutusi geenide paiknemises ja kordsuses.
omadus, mis tõstab liigi eluvõimet ja aitab tal paljuneda. Kujuneb loodusliku valiku käigus ning on seotud teatud aja ja kohaga. Kohastumisi on 3 sorti: 1.) kehaehitus, nt: varjuvärvus (lehetäi) 2.)käitumine, nt: lõimetishoole ( merihobu-hoolitseb oma järglaste eest) 3.)füsioloogiline, nt kameelon, sisalik 1.KEHAEHITUS: -kaitsevärvus:lehetäi, valge jänes -mimikri: mingi liik maskeerib mõnda teist liiki või maskeerutakse mingiks taime osaks , et vältida hukkumist (nt: raagritsikas, lehekedrik ). - hoiatusvärvus: lepatriinud, imilont, -kõrbetaimedel ehitus - kuivuse talumiseks kogutakse vett, nende juurde asuvad sügaval, lihakad lehed 2.KÄITUMUSLIK - väike hüpikämblik, kes sarnaneb sipelgaga ja käitub nendega sarnaselt - kägu, kes muneb teiste pessa ning kelle järglased suruvad teised pesast välja, et rohkem toitu saada 3.FÜSIOLOOGILINE - lumekirp, kellel on ''antifriis'' ehk verevedelik muudetakse glütserooliks, et ta saaks
Kohastumus soodus tunnus, keskkonda sobiv tunnus, soodustab liigil toime tulla ekukeskkonna tingimustega. See soodus tunnus (keskkonna poolt määratud) on omane tervele organismirühmale (liigile). See tunnus on geneetiliselt kinnistunud (edastatakse järglastele) Kohastumine protsess, mille käigus kohastumus tekib. Kohastumused avalduvad organismide: 1.) ehituses (varjekuju, nt raagritsikas, oksakujulised vastsed; varje- või hoiatusvärvus, nt aastaajalised värvused, sulandumine keskkonda, hoiatusvärvus annab märku varjatud kaitsevahendust lepatriinu, herilane, mürkmaod; mimikiri-sarnasus teise liigiga, nt orhidee tolmeldaja nagu kärbes, ohutud sirelased ja maod nagu herilased või mürkmaod, kägu nagu raudkull jne) 2.) füsioloogias (fotosünteesi eripärad nt kaktustel, ,,antifriis" putukate kehavedelikes, hapnikku
Kohastumine Kohastumused on loodusliku valiku tulemuseks. Kohanemine üks organism võib harjuda elukeskkonnaga. Kohastumine aeglane, pikaajaline ja toimub organismi rühmas. Kohastumused kasulikud omadused antud keskkonnas (need on suhtelised). Loomadel: · vajevärvus ümbruskonnaga ühte värvi; lehtedel rohelised, puudel putukad pruunimad (lehetäi). · Varjekuju või poos lehekujuline või oksa raagu meenutav (raagritsikas). · Hoiatusvärvus erksad värvid, mis annavad märku mürgisusest või mittesöömise suhtes (lepatriinu) · Ehmatusefekt · Mimikri kaitsevahenditeta liik sarnaneb loomaga kellel on kaitse vahendid olemas (sirelased sarnanevad herilastega) · Mereloomadel veesliikumiseks loivad · Toitumiseks erinevad hambad, nt kiskjatel teravad Taimedel: · tolmnemine putuktolmlejad , värv, lõhn, nektar, tolmukas õie sisemuses. Tuule käes
annaabi.ee 
