Mida punane sümboliseerib Punane on keelav värv, nõnda on ka keelumärgid punased Punane on vere, tule, jõu ja sõja sümbol. Samas sümboliseerib punane ka armastust ning kõike sellega seonduvat (näiteks kirge). Loomariigis sümboliseerib punane kõrgemat testosterooni taset ja ühe isase domineerimist teiste üle. Inimeste puhul on punane värv sageli seotud raevu ja vihaga, kuna selles olekus vereringe kiirenemise tõttu nahavärv muutub punaseks. Punane märgib ka ohtu, põnevust ja kiirust. Ka sportautod on seetõttu tihti punased. Purpursed riided sümboliseerisid jõukust ja väärikust, kuna kvaliteetne purpur oli väga kallis purpurit saadi meritigudest ja arvestatava värvikoguse saamiseks läks vaja väga palju tigusid. Punane ajaloos Punaarmee lipp
Punane Mida kujutab endast Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega (625750 nm) osa. Pikema lainepikkusega kiirgus (infrapunakiirgus) ei ole inimsilmale nähtav. Punane on üks põhivärvidest. Punase vastandvärvus on roheline. Punast värvi on läbi ajaloo saadud põhiliselt ookermuldasid kasutades ja rauaoksiidide abil. Enamlevinud punase pigmendid on olnud alisariin, karmiin ja kinaver, mille järgi on tuletatud ka vastavad punase toonid. Punase saamiseks on kasutatud ka korsenilltäisid ja meritigusid ning taimedest siiltsesalpiiniat ja veripuud. Sümboolne tähendus Punane on vere, tule, jõu ja sõja sümbol
Tallinna Tehnika Kõrgkool Punane värv Referaat Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Punase sümbol ja tähendus 3. Punane värvus ajaloos 4. Punane bioloogias 5. Punane meditsiinis 6. Punase värvi energia Sissejuhatus Punane on värvus, mis tähistab inimsilmale nähaoleva valguse kõige pikema lainepikkusega (625-750 nm) osa. Pikema lainepikkusega kiirgus (infrapunakiirgus) ei ole inimsilmale nähtav.Punane on üks põhivärvidest ja punase vastandvärvus on roheline. Punane on värviringi kõige soojem toon. Inimese vaateväljas olles on tal inimesele kõige suurem mõju. Punast tunnetatakse jõulise, elulise ja energilisena
Värvaineid ja pigmente võib klassifitseeerida vastavalt päritolule, värvusele, keemilisele koostisele. Nende lähteaineteks on mullad, mineraalid, oksiidid, soolad, samuti taimsed ja loomsed ained. Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. (4) Värvide puhul saab rääkida nii objektiivsetest omadustest kui ka subjektiivsetest omadustest. Objektiivsed omadused on värvitoon; värvisus ehk kromaatilisus; värvi küllasus ehk eredus ja tuhmus; heledus ja tumedus ning akromaatilisus. Värvide teisi omadusi tajuvad inimesed erinevalt, seega on värvide soojus ja külmus; kergus ja raskus; lähedus ja kaugus ning värvide aktiivsus subjektiivsed omadused. (6)
Põhivärvid ehk primaarvärvid Karolin Karbus ja Triinu Halliste Põhivärvid ehk primaarvärvid on värviteooriates tavaliselt kollane, punane ja sinine. Mõnes teoorias on ka kollane, punane, sinine ja roheline. Need on värvid, mille segamisel saadakse kõik ülejäänud. Kuid põhivärvidena on käsitletud ka 5- 8 värvi. Mitmed värvitaju uurijad ei nõustu nn kolmevärviteooriaga, pakkudes välja neljavärviteooria. Idee pärineb saksa füsioloogiaprofessorilt Ewald Heringilt. Tema järgi on üksteiseks üleminevate vabade värvitoonide reas võimalik näha nelja oma naabervärvidest vaba värvitooni: punast, kollast, rohelist ja sinist. Ta
Peaaegu kõik tänapäeva kujundid tahavad kombineerida kaasaegse efektiivsuse ja hooliva sõbralikkuse. Peaaegu kõik värvivead tulenevad suutmatusest mõista, kuidas neid mõlemaid ühendada tooniperekondi omavahel segamata. Nii võib näha külma halli segatuna sooja punasega ning sooja kollast koos mustaga, külma sinist sõbraliku punasega ekslikus usus, et see eitab anda edasi mõlema maailma parimad omadused. Tegelikult on tulemus see, et punane tundub äkitselt olevat odav või trotslik, sinine muutub usaldusväärsest ja efektiivsest külmaks ja kalgiks ning hall masendab kõiki. Neli värvigruppi ja nende põhilisi omadusi võiks lühidalt kirjeldada alljärgnevalt: 5 1.1 Selged õrnad ja soojad värvid, mis ei sisalda musta.
Värvaineid ja pigmente võib klassifitseeerida vastavalt päritolule, värvusele, keemilisele koostisele. Nende lähteaineteks on mullad, mineraalid, oksiidid, soolad, samuti taimsed ja loomsed ained. Vanad naturaalsed värvained on näiteks sinerõigas ja indigo, karmiin ja krapp, safran ja värvireseeda, safloor jt. Väga kaugest ajast pärinevad pigmendid on maavärvid(kollased, punased ja pruunid), süsinikmust, kriit, malahhiit ja asuriit, kinaver, punane ja valge tina jpt. 6 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Värvi nimetused Eesti keeles on täpne värvinimetus olemas vaid kuuele värviringi värvile:sinine, punane, kollane, oranz ja lilla. Erinevatel toonide ja värvivarjundite nimetustes on aga palju variante. mõnedel värvidel on kasutusel rahvapärane nimetus, mõnel on mitu nime. Näiteks kunstnikud
SISUKORD Värvide mõju.................................................................................................................................. 3 1.1 Primaarvärvid.........................................................................................................................3 1.1.1 Punane.............................................................................................................................3 1.1.2 Kollane............................................................................................................................4 1.1.3 Sinine.............................................................................................................................. 4 1.1.4 Roheline...........................................................
Kõik kommentaarid