Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"Piparkookide valmistamine" - 7 õppematerjali

Piparkookide valmistamine
4
rtf

Piparkookide valmistamine

Piparkoogid Siirup Suhkrut- 800 g Vett- 250 g Tainas Alma Eesti võid - 300 g Õli- 2-3 sl Mett- 3 sl Alma hapukoort- 250 g Muna- 3 tk Soola- 1/4 tl Soodat- 2 tl Sidrunhapet- 1 tl Jahu- 1,5 - 2 kg Piparkoogimaitseainet 1 pakk Valmistamine Kõigepealt valmista siirup, mis on piparkoogitaigna kõige olulisem osa. Pane pott tulele, vala sinna 200 g suhkrut ja lase sellel sulada. Tee seda pliidi keskmisel kuumusel, siis ei kõrbe suhkur ära. Kui suhkur on juba tasapisi sulama hakanud, sega pidevalt puidust lusikaga. Sega ja sulata kuni suhkur on sulanud tumepruuniks. Võta pott tulelt ja vala peale kuum vesi (250g), ole ettevaatlik, kuna segu on väga kuum. Kui vesi on segatud suhkrumassi, pane pott tagasi tulele ja lisa ülejäänud 600g suhkrut. Kuumuta ja sega, kuni kogu suhkur on sulanud. Võta pott tulelt ja lase siirupil jahutda. Lisa natuke jahtunud siirupile piparkoogimaitseainesegu, sool, mesi, õli ja või. Sega õrnalt ...

Toit → Toiduvalmistamine
7 allalaadimist
Kuidas hoida perekonda
4
odt

Kuidas hoida perekonda?

Klassikirjand Kuidas hoida perekonda? Öeldakse, et inimene pole loodud üksinda elamiseks. On hea, kui su kõrval on lähedased, kellega võid valimatult jagada nii muresid kui ka rõõme. Et nutta, peab olema keegi, kellega jagada oma pisaraid. Et naerda, peab olema keegi, kellega koos rõõmu tunda. Et saada lahti valust, peab olema keegi, kes aitaks seda eemale tõrjuda. Et olla õnnelik, peab olema keegi, kellele võid alati loota. Need mõtted sobivad perekonda. Perekond on üks suur tervik, kus kõik hoiavad kokku ja peavad üksteisest lugu. Mõni pere on suurem, teine väiksem, tähtis on selle olemasolu ja ühtekuuluvustunne. Olgugi, et peredliikmed ei pruugi päevast päeva koos aega veeta, ei unustata üksteist. Kindlasti on iga kodukond loonud koos meeldejäävaid mälestusi ning jaganud nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone. Positiivseid emotsioone annav...

Eesti keel → Eesti keel
4 allalaadimist
Tähtpävade aastaring
10
doc

Tähtpävade aastaring

Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Toitlustusteenindus Eliisa Annusver, Aigar Veevo TÄHTPÄEVADE AASTARING Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Maie Kahju Kuressaare 2009 2 Sisukord: Kasutatud kirjandus : Vikipedia, ... 3 AASTA JAOTUS. · Rahvapäraselt käsitatakse aastat kui ajaringi, mis otsekui algaks ja lõpeks ning algaks ja lõpeks uuesti. · Päikesekalendri aasta jagunemise kaheks võrdseks pooleks määravad suvine ja talvine pööripäev. Nende ajatähiste sisu keskendub eestlaste jaanipäevale (24. juuni) ja jõuluajani (21. detsembrist 6. jaanuarini). · ,,Tähtraamatus ehk teaduses on kõik neli: suvi, sügis, talv ja kevad ühepikkused, üheväärilised. Rahvasilmis ei ole see mitte nõnda. Rahva arust on kevad ja sügis ainult sillad, üleminekud ühest ...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
9 allalaadimist
Pähklite ja seemnete kasutamine pagaritööstuses
14
doc

Pähklite ja seemnete kasutamine pagaritööstuses

TALLINNA TEENINDUSKOOL Seemned ja pähklid pagaritööstuses Iseseisevtöö Tallinn 2010 2 Sisukord Kreeka pähkel............................................................................................................................ 4 India pähkel............................................................................................................................... 5 Maapähkel..................................................................................................................................5 Mandel........................................................................................................................................6 Parapähkel................................................................................................................................. 6 Pistaatsiapähkel............................................................................................

Toit → Pagar-kondiiter
30 allalaadimist
Põlvkondade vahelised erinevused
17
doc

Põlvkondade vahelised erinevused

Põlvkondade vahelised sarnasused ja erinevused Selle uurimistööga annan ma edasi minu vanaema , tema vanemate ning oma isa nooruspõlvest , nende kohustustest , kooliajast ning muidu igapäevaelust . Muutused eluolus : elamu , mööbel , tehnika , riietus , toit Mu vanaema rääkis mulle , kuidas elasid tema vanemad . Nad elasid rehetoas , kus ühes otsas peksti vilja ning teises maja otsas elati . Põrandaks oli savipõrand . Ka mu vanaema õde elas oma esimesed eluaastad seal . Peale seda hakkasid nad maja ehitama , mis oli selle aja kohta väga ilus . Suure köögiga nagu maale kohane , kus oli suur karjakatel , kus tehti loomadele talvel vesi soojaks , pesupäeval pidi ära mahtuma ka loputusanumad ja keetmisnõud ning . Seal oli üks suurem tuba ning tavaline tuba . Mingil ajal asusid nad maja ehitama linna , mis nägi välja tolle aja kohta vägagi ilus , praeguse aja kohta nagu iga teinegi vanem eelmise sajandi alguses ehitatud m...

Ajalugu → Ajalugu
123 allalaadimist
Toiduaine õpetuse
24
doc

Toiduaine õpetuse

Rakvere Ametikool Sandra Leetberg K08c TOIDUAINETE ÕPETUS Hindaja: Eha Raal Rakvere 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Piim ja piimatooted................................................................................................................. 3 1.1Üldiselt...............................................................................................................................3 1.2Rõõsk koor......................................................................................................................... 6 1.3Piima konservid..................................................................................................................6 1.4Juustud.............................................................................

Toit → Kokandus
107 allalaadimist
Toiduainete õpetuse konspekt
26
docx

Toiduainete õpetuse konspekt

TOIDUAINETE ÕPETUS Sisukord 2 Piim ja piimatooted 1.1 Üldiselt Piimas on keskmiselt · Vett 87% · Rasva 2-6% · Valku 3,5-4% · Laktoosi 4,7% · Mineraalained Ca · Vitamiin A Piim on valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. Piima keemis temperatuur on 100,2°C. Sortiment: 1. Täispiim lisanditeta 2,5%, 3,5% 2. Rasvata piim 0,5-1% 3. Väherasvane piim 1% Töötlemisviis 1. Pastöriseeritud- kuumutatud 75°C juures 15 sekundit 2. Steriliseeritud- kuumutatud 100°C juures 3. Homogeniseeritud- kuumutatud 140°C juures 2-4 sekundit 4. Hyla piim- eelnevalt töödeldud laktaasiga. Selline piim sobib inimestele, kes ei talu laktoosi. Pastöriseeritud piima alaliigid 1. Normaliseeritud 2. Taastaud osaliselt või täielikult 3. Vitaminiseeritud 4. Maitsestatud piim s.o lisanditega piim Piima kvaliteet Organoleptiliste näitajate osas peab piim vastama järg...

Toit → Toiduainete õpetus
59 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun