EESTI VABARIIK-PILALUGU Seda kuuldakse alati, kui tähtsad täiskasvanud kõnelevad sellest, et tänapäeva noored ei oska midagi hinnata ei haridust, esivanemate pärandit ega kultuuri. Käitumisest ei tasu rääkidagi! Oleks kui enesestmõistetav, et noorsoopõld peaks vilja kandma iseenesest külvamata ja väetamata! Ja mis kõige kummalisem - mõnikord kannabki! On paljusid häid õpetajaid, kes mingite «külvamisdirektiivideta» vaikselt töö- ja loovuseseemet laotavad vaatamata sellele, et igasuguste paberite (mis justkui laste harimise-kasvatamise eesmärgil leiutatud) täitmine tahab teinekord silmanägemise ära võtta. Eesti klassikaga on lood üsna hullud: ei prohvet Maltsvetist, Mahtra-meestest ega väikesest Illimarist ole tehtud ühtki koomiksit ega multikat... Raamatud ise on aga parajad tellised nii, et kes see neid jõuab läbi lugeda! Mõni vanem võib öelda, et mis me ikka pingutame: lapsed ei hooli kirjandus...
Punamütsike Mina pakun, et kõik teist teavad lastejuttu `' Punamütsike'', kus hunt tahab vanaema süüa, kuid kõik lõppeb hästi. Selles `' Punamütsikese'' jutus ei ole kõike aga kirjas. Nüüd ma räägin teile õiget `' Punamütsikese'' juttu, mis on juba ammustest aegadest unustatud. Punamütsike läks läbi metsa oma haigele vanaemale külla, käes korv mille ta emalt sai. Kui ta oli natukene kõndinud, läks tal kõht tühjaks ja ta tahtis midagi süüa. Siis tuli talle meelde korv, mis oli sööki täis. Ta tegi väikese pikniku ja sõi kõik, mis korvis oli ära. Kui ta oli kõik ära söönud, tuli talle meelde, et ta haigele vanaemale pole midagi jäänud. Ta otsustas, et äkki leiab ta vahepeal mingi poe, kust süüa saaks osta. Samal ajal tuli hunt vilistades mööda teed ning ta märkas Punamütsikest. See oli viisakas hunt mitte selline, kes kohe tahtis kedagi ära süüa. Ta läks ja tervitas Punamütsikest ja Punamütsike tervitas va...
AUGUST GAILIT Arthur Vaargas 9.kl August gailit Tema elukäik Sündis 9. jaanuar 1891 Sangaste lähistel. Suri 5. november 1960 Örebro, Rootsi linnas. August Gailit oli eesti kirjanik. Ta kirjutas fantaasiaküllaseid romaane, novelle ja följetone ehk pilke- või pilalugu. Örebro linn Veel elukäigust August Gailit sündis Valgamaal, Sangaste mõisa lähedal Kuiksillal, kasvas üles Laatre Mõisas. Aastatel 1911-1914 töötas ta ajakirjanikuna Lätis, alates 1916 Tallinna Teataja toimetuses, 1917-1918 Postimehe toimetuses. Ta võttis osa Vabadussõjas sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana. Aastal 1944 põgenes ta perega Örebro, Rootsi Ormestra mõisa, tema põrm on maetud Örebro põhjakalmistule.
Poeem - pikem mitmeosaline jutustav värssteos. Poeemi iseloomustab süzee ja kangelaste kujutamine nende arengus. Oratoorium - dramaatilise süzeega heliteos. Novell - lühijutt, tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga. Novell lõpeb tavaliselt üllatava pöördega- puändiga. Fantastika - ebatõeline, mõttekujutuslik. Kirjanduses fantaasiaga seotud kujutlused, mõtted, tegelaskujud, sündmustik. Följeton - pilalugu, kedagi või midagi naeruvääristav kirjanduse lühivorm.
teine teravalt kriitilise eluvaatega realist Ernst Peterson-Särgava N. Tammsaare, FR. Tuglas, M. Metsanurk, O. Luts 20. sajandi algus eestis: Noor Eesti on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorte rühmitus, mis 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri sinna kuulusid selle ajastu kirjanikud. A.H. Tammsaare on üks 20. saj tähtsamaid kirjanike sest et ta oli kõige silmapaistvam följeton: lühike pilke- või pilalugu, mis midagi või kedagi naeruvääristab. Iseloomustavad: päevakajalised teemad, kergus ja paroodilisus. Novell: lühijutt/proosa väikevorm. See keskendub sündmustikus vaid kõige olulisemale. iseloomustab: tegelasi vähe, tekst tihe ja pingeline, lõpp on ootamatu Fr. Tuglas "Hingemaa" Ballaad: pikem, jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Nt: "kevad" marie under Romaan: jutustatava proosa suurvorm
esimene film ,, Karujaht Pärnumaal``. Aastal 1918 saavutas eesti riikliku iseseisvuse ning kaks aastat hiljem kirjutati Tartus alla rahulepingule. Samal aastal asustati ka Emakeel Selts. Perioodi tähtsaimad esindajad olid Oskar Luts (1887-1953), kes kirjutas mitmeid tänapäeval hinnatuid raamatuid ja Marie Under (1883-1980), kes kirjutas palju luuletusi. Kirjanduslik stiil kirjanikule, voolule, ajastule iseloomulik väljendusviis ja loominguline eripära. Följeton lühike pilke- või pilalugu, mis midagi või kedagi naeruvääristab. Veste humoristlik, följetonile lähedane. Ilukirjanduslik tekst käsitletakse mitmeid procbleeme. Iga lugeja tõlgendab tekste erinevalt. Näiteks romaanid, jutustused, novellid, näidendid, luuletused, mälestused, päevikud jne. Tarbetekst mõeldud laiale lugejaskonnale. Näiteks uudised, intervjuud, reportaazid jne. Teadustekst edastatakse eri teadusalade saavutusi ja probleemide analüüse. Näiteks uurimused,
rändaja. Rändaja luiskab ja annab katteta lubadusi, eeskätt just ilusatele naistele, kuid valedest hoolimata kirgastab ta siiski sumbunud külades inimeste elusid. Andes neile lootust, jõudu ja julgust püüelda enda unelmate poole. Teos lõppeb sellega, et rändajale tuleb lõpuks naine järele, millega on mehe suvistel seiklemistel selleks korraks lõpp. 12.Mis on följeton, autorid? Mis iseloomustab impressionismi? Följeton on lühike pilke-või pilalugu, mis kedagi või midagi naeruvääristab. Eesti tuntumad följetonistid on Vilde, Lust, Kitzberg ja Gailit. Impressionismi iseloomustab tegelaste tunde-ja mõttemaailma varjundite vahendamine, hetkemulje kaudu asja olemuseni jõudmine.
päevik kirjutamine, Tv lk 14-15, H 1- loovkirjutamine, 116, "Jutu identiteet, kronoloogia 15 funktisonaalne sündmustik ja väärtused ja kirjutamine ülesehitus" kõlblus 1 Mälestused Huumor, pilalugu Õ lk 22-23 Funktsionaalne lugemine, Kultuuriline kõverpeeglis Tv lk 16, h 1-2 loovkirjutamine, identiteet diskussioon, funktisonaalne kirjutamine
kohalikest kommetest ja elanikest, samuti autori meeleolusid, tundeid ja mõtteid. Memuaristika e mälestuskirjandus mälestusteosed, kus autor meenutab oma elu, ümbruskonda, kaasinimesi, sündmusi oma vaatepunktist. Annab hea ülevaate autoriaegsest elust. Elulugu elukäigu kirjeldused, omamoodi mälestused. Päevik vahetud ülestähendused oma elu päevasündmuste kohta minakesksest vaatepunktist. Följeton lühike pilke- või pilalugu, mis midagi või kedagi naeruvääristab. Enamasti päevakajalistel teemadel. Murre teatud piirkonnale omane kirjakeelest vanem ja erinev keelekasutus. Släng kirjakeelest erinev kõnekeel, mis iseloomustab kõneleja rühmakuuluvust. Murre teatud piirkonnale omane kirjakeeles vanem ja erinev keelekasutus. Referaat esitab kogu teksti kohta kokkuvõtliku ülevaate. Resümee e kokkuvõte annab edasi mingi teksti keskse sisu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
