KÕRGEM NÄRVITALITLUS 12.klassile Tabasalu Ühisgümnaasium N Ä R V IS Ü S T E E M K E S K N Ä R V IS Ü S T E E M P I IR D E N Ä R V I S Ü S T E E M N ä r v id P E A - JA S E LJA A JU S E N S O O R N E n ä r v is ü s t e e m S o m a a tilin e N S A u to n o o m n e N S R e t s e p to r it e s t K e s k n ä r v is ü s t e e m is t s k e le tilih a s t e le N ä ä r m e te s s e , e lu n d it e s s e ja k e s k n ä r v is ü s t e e m i s ig n a a le v iiv a d s il...
Seljaaju on seotud tingimatute refleksidega, liigutustega. Keskaju vastutab lihase pingeseisundi eest. Igal loomal ja inimesel reguleerib lihaste koostööd väikeaju. Vaheaju, mis on ka loomal vastutab ainevahetuse kehatemperatuuri ja homeostaasi eest. Aju kogub, salvesta ja töötleb infot meeleelunditest. Annab infot edasi lihastesse ja näärmetesse. Info töötlemine närvisüteemis käib sünapsite kaudu. Sünapseid on kahesuguseid on erutus- ja pidurdussünapsid. Erutus tekkib siis kui neuronisse satub ühelajal mitu signaali, mis summeeruvad ja loovad pontensiaali närviimpulssiks. Pidurdus sünaps tekkib nt. siis, kui valuvaigisti blokeerib närviülekande valuretseptorite närvisüsteemi. Närviimpulssi ei teki ka siis, kui erutus ja pidurdavad signaalid saabuvad ühel ja samal ajal. Kõrgema närvitalitluse üks väljundeid on mälu, eristatakse lühi- ja püsimälu. ÖKOLOOGIA JA KESKKONNA KAITSE ÖKOLOOGILISED TEGURID
Ca toimel vesiikulite sisu väljutatakse sünapsipilusse. Mediaatori molekulid difundeeruvad läbi pilu ja seostuvad retseptoriga postsünaptilisel membraanil. Avatakse Na-kanalid ja vallandub AP. 3.14. Erutus- ja pidurdussünapsite funktsioneerimise molekulaarsed mehhanismid. Erutussünapsid – avatakse Na-kanalid, toimub postsünaptilisel membraanil depolarisatsioon (postsünaptiline erutuspotensiaal), erutuslaine antakse edasi naaberneuronile/lihasrakule. Vallandub AP. Pidurdussünapsid – avanevad Cl- või K+ kanalid, toimub hüperpolarisatsioon (postsünaptiline pidurduspotensiaal), erutuslaine peatatakse, MP suureneb ja AP ei saa tekkida. NS vaja mõlemat tüüpi sünapse, et suunata signaali juhtimist. Esinevad eri retseptoritele vastavad spetsiifiliselt eri mediaatorid. Postsünaptilisest pidurdusest räägitakse juhul, kui närvirakku saabunud närviimpulssi edasi ei kanta, sest aktiivsete pidurdussünapside osakaal on suurem või võrdne aktiivsete
uusi ärritajaid selles piirkonnas vastu ei võeta ning erutus levib naaberalale, kus membraan on puhke seisundis. See määrabki suuna. Erutuse levimise kiirus seoses närvikiu ehitusega-Mida suurem on närvikiu läbimõõt, seda kiiremini levib Saltatoorne liikumine-Hüppeline levimine Kõik või mitte midagi seadus-Kui ärriti küünib üle kriitilise depolarisatsiooni tasemeni ja vallandub AP, mis antud tingimustes on alati max amplituudiga. Sünapsi ehitus- Pidurdussünapsid-Nemad blokeerivad erutuse täieliku levimise. Presünaptilise pidurduse korral väheneb pidurdussünapsis ja sellega takistatakse erutuse läbiminekut. Erutuse ajaline ja ruumiline summatsioon-Erutus võib närvikeskustes summeerida. Ajaline- ühekordne ärritaja ei kutsu erutust esile. Erutus tekib siis, kui sama tugevusega ärritajat korratakse suure sagedusega, mille alalävised potentsiaalid summeruvad, tekib AP. Ruumiline-
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
annaabi.ee 
