1. Maastiku mosaiiksuse biootilised tegurid. _ Metsakahjurid loovad omakorda metsa mosaiiksust, hävitades _ nt. kliima soojenemine muudab maastikke ja populatsioonide Kliima terveid puude rühmi, muutes liigilist koostist. osakaalu. _ Põhjustab biogeograafilist mosaiiksust energia ja vee jaotumuse _ Ka kobras on maastiku mosaiiksust kujundav dominantliik. kaudu. _ Ka piison ajaloolises Ameerikas ja põder Eestis kujundavad _ Kliima efekti mõjutab omakorda pinnamood, maastiku maastikke toiduvaliku kaudu (teatavad liigid toiduks), toitainete ringe geomorfoloogilised tingimused, mida omakorda kujundavad kaudu. geoloogilised protsessid, mis tekitavad reljeefi ja mullastiku mosaiiksuse. ...
MAASTIKU LOODUSTEADLIKUD KÄSITLUSED 2016 Maastik on looduslikult ühtlase ilmega maa-ala, kus korduvad teatud pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused jms. Igapäevasemas tarvituses: teatud maa-ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja ulatuses. Ometi käsitletakse maastikku väga erinevalt. Seda juba eri teadusharude juures erinevalt. Esimeses artiklis käsitleb autor maastikku rohkem vaimses võtmes. Ta rõhutab rohkem iga inimese enda tunnetamist maastikku ja seda, kuidas maastik ajas muutub, ning kas ka seda muutust tajutakse. Mainiti ka, kuidas maastik aastaaegade vahetumisega mitmeks erinevaks kohaks muutub. Autor arvab, et maastik on kõik, mida ta väljaspool siseruume näeb. „Tänavad, parklad, laoplatsid, maanteed, bensiinijaamad, kõrgepingeliinid, ..., ka linnud, loomad, taimed ja kivid, ..., pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen.“ (Luik 2001) ...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED Essee aines maastikuökoloogia ja -analüüs Keskkonnakaitse õppekava Juhendaja: … Tartu 2016 Sisukord MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED............................................3 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................6 MAASTIKU LOODUSTEADUSLIKUD KÄSITLUSED Nagu on öelnud Michael Joens, maastikul on kolm lähenemist: loodusteaduslik, rakenduslik ja
Kesk-Eesti lavatasandik Üldiselt Lavatasandiku pindala on 1488 km2 ning moodustab 3,28% Eestist. Kõrgeim koht on 83 m (Lahavere ümbrus) ning soostumus on 23,5%. Lavatasandiku maad kuuluvad Jõgeva ja Järva maakonda, edelas väike nurgake ka Viljandimaale. Põhjaküljes piirneb vaadeldav rajoon Pandivere kõrgustiku, kirdes Alutaguse madalikku arvatud Endla nõo, idas Vooremaa, lõunas Võrtsjärve madaliku ja läänes Kõrvemaaga. On Eesti siseosas asuv maastikurajoon, millest Adaverest 1,5 km kagus on Mandri-Eesti keskkoht. Läänest itta on 55km, põhjast lõunasse 35 km Mandri-Eesti keskpunkt Maastiku eripära Tuleneb liustiku poolt kulutatud paese aluspõhja pinnakujust ning sellele kuhjunud kollakashalli moreenikihi paksusest. Esineb väikeulatuslikke paetasandikke ja voorelaadseid künniseid, kuid põhilisteks pinnavormideks on nõrgalt lainjad moreenitasandikud, mille vahel kunagisi jääjärvi märkivad liivsavised tasandikud ning järve...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
