Luuvalupäev Luuvalupäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 9. veebruaril. Luuvalupäev kuulub nende vanemate pühade hulka, mille kohta leiab andmeid 18. sajandi trükistest ja mis on alati olnud märgitud ka trükikalendrites. Üldiselt ongi see tänini trükistes püsinud tänu oma atraktiivsele nimetusele. Luuvalupäev oli puhkepäev siis tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga luude ja liikmete koormamisest - et need oleksid terved, ega valutaks. Seetõttu ei soovitatud luuvalupäeval tantsida, joosta ega rasket füüsilist tööd teha, muidu vaevab hiljem kogu aasta liigesevalu. Et tervist kosutada, olevat luuvalupäeva hommikul kasulik kauem magada kui muidu, arvati Saardes. Mingit pidulikkust või erilisi tavasid, mida järgida, ei ole. Kirikukalendri järgi on see püha Apollonia mälestuspäev. Apollonia sündis 3. sajandi keskel Egiptuses Aleksandrias ja oli kogu elu kristlaste poolehoidja, mis imp...
EESTI RAHVAKALENDER 4a TTG JAANUAR. Kolmekuningapäev, 6. jaanuar. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Taliharjapäev ehk kanutipäev 14 jaanuar. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. V...
1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme-, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidutseti, vee...
25. jaanuar- paavlipäev Apostel Pauluse mälestuspäev Pragu tuleb meresse kõrs hakkab lund vihkama Kombed: Putukate hävimine ja tõrjumine VEEBRUAR (küünlakuu, radokuu) 2.veebruar- küünlapäev: naistepüha Kombed: Lõpetas pika pühade perioodi Küünalde pühitsemine Söök/Jook: Odratangupuder Seapea, külg, jalad Töö keelud: Ketramiskeeld 9. veebruar- luuvalupäev Pühak Apolloonia mälestuspäev Kombed: Võib kauem magada Töö keelud: Ei tohi füüsilist tööd teha 14. veebruar- valentinipäev Jumalanna Juno Kombed: Armastajate, reisijate kaitsepüha Linnud hakkavad endale paarilist otsima Söök/Jook: Shokolaad 22. veebruar- peetripäev Kombed: 19. Saj kevade alguspüha usside peletamiseks
tähendusfaas, kus toimub piiri ületamine) 11. Ajatunnetuse võimalusi, eesti talupojakalendri kevadsuvisele ja/või sügistalvisele kalendriperioodile iseloomulikku Rahvakalender: (olulisemad, mida võiks ikka peast teada, märkisin tumedaks) Kevadsuvine – Jaanuar: uusaasta (1), kolmekuningapäev (6), paavlipäev (10), nuudipäev (13), korjusepäev (14), tõnisepäev (17), sebastianipäev (20), paavlipäev (25) Veebruar: küünlapäev (2), luuvalupäev (9), tiinapäev (15), peetripäev (22), madisepäev (24), vastlapäev (liikuv: 8.02-7.03), tuhkapäev (kohe pärast vastlapäeva), palvepäev (12.02-19.03) Märts: taliharjapäev (12), käädripäev (17), pendisepäev ja pööripäev (21), paastumaarjapäev (25), palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede, lihavõtted (liikuvad, märtsi lõpus) Aprill: karjalaskepäev (1, va reede v esmasp), ambrusepäev (4), künnipäev (14), jüripäev (23), markusepäev (25)
toimub piiri ületamine) 11. Ajatunnetuse võimalusi, eesti talupojakalendri kevadsuvisele ja/või sügistalvisele kalendriperioodile iseloomulikku Rahvakalender: (olulisemad, mida võiks ikka peast teada, märkisin tumedaks) Kevadsuvine Jaanuar: uusaasta (1), kolmekuningapäev (6), paavlipäev (10), nuudipäev (13), korjusepäev (14), tõnisepäev (17), sebastianipäev (20), paavlipäev (25) Veebruar: küünlapäev (2), luuvalupäev (9), tiinapäev (15), peetripäev (22), madisepäev (24), vastlapäev (liikuv: 8.02-7.03), tuhkapäev (kohe pärast vastlapäeva), palvepäev (12.02-19.03) Märts: taliharjapäev (12), käädripäev (17), pendisepäev ja pööripäev (21), paastumaarjapäev (25), palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede, lihavõtted (liikuvad, märtsi lõpus) Aprill: karjalaskepäev (1, va reede v esmasp), ambrusepäev (4), künnipäev (14), jüripäev (23), markusepäev (25)
02.) Peetakse rahvapärase aasta ajaarvamise alguseks. Vanasõna ütleb: ,,Küünlapäev - viimne jõul". Kevade märgid muutuvad nähtavaks. Oluline on ilma ennustamine. Kui küünlapäeval saab härg juua, siis paastumaarja- päeval ei saa kukk ega kana juua (veebruarisula toob külma märtsi.) Veel on öeldud, et küünlapäeval lüüakse külmal üks sarv peast ära ja murtakse seljaluu katki ning üks silm hakkab vett jooksma. Päevad pikenevad. · Luuvalupäev (09. 02.) Sel päeval polnud tavaks tööd teha, muidu võis terveks aastaks luuvalu saada. Kui luuvalupäeval sadas lund, siis tuli hea suvi. · Vastlapäev (ajavahemikul 08.02. 07.03.) Tähistatakse noorkuu esimesel teisipäeval pärast küünlapäeva. Möödunud sajandil ennustati pikima liu laskjale parimat linakasvu. Ilmaennustusega tegeldi vähe. Põllule viidi mõni hangutäis sõnnikut. Talumees uskus, et see tagab hea viljasaagi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
