Luuvalupäev Luuvalupäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 9. veebruaril. Luuvalupäev kuulub nende vanemate pühade hulka, mille kohta leiab andmeid 18. sajandi trükistest ja mis on alati olnud märgitud ka trükikalendrites. Üldiselt ongi see tänini trükistes püsinud tänu oma atraktiivsele nimetusele. Luuvalupäev oli puhkepäev siis tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga luude ja liikmete koormamisest - et need oleksid terved, ega valutaks. Seetõttu ei soovitatud luuvalupäeval tantsida, joosta ega rasket füüsilist tööd teha, muidu vaevab hiljem kogu aasta liigesevalu. Et tervist kosutada, olevat luuvalupäeva hommikul kasulik kauem magada kui muidu, arvati Saardes. Mingit pidulikkust või erilisi tavasid, mida järgida, ei ole. Kirikukalendri järgi on see püha Apollonia mälestuspäev
tagama kena punapõskse väljanägemise. Töökalendris algas küünlapäevast ja kestis jüripäevani kangakudumine. Rangelt oli keelatud ketramine. Ridamisi oli ilmaendeid, sest küünlapäeva ilma seostati suvise ilmaga, eeskätt aga viljasaagiga. Oli küünlapäev selge, siis oodati head suve. Sajune küünlapäev ennustas vihmast suve. Kui küünlapäeval jää külmast praksunud, siis oli jaagupipäevaks oodata äikest. Luuvalupäev 9 veebruaril. 2 Luuvalupäev oli puhkepäev siis tuli hoiduda töötegemisest, eriti aga luude ja liikmete koormamisest - et need oleksid terved, ega valutaks. Seetõttu ei soovitatud luuvalupäeval tantsida, joosta ega rasket füüsilist tööd teha. MÄRTS. Maarjapäev, ka paastumaarjapäev 25märts Maarjapäeval ja sellest alates oli rangelt keelatud õhtune tule valgel
nimetatud päev. Küünlamaarjapäev on seotud uskumusega tule ja valguse puhastavast, kaitsvast mõjust. Legendi järgi läks Maarja sel päeval vastsündinuga esimest korda kirikusse, kus siis süttisid küünlad iseenesest põlema. Lääne-Euroopas lasksid usklikud sel päeval kirikus küünlaid õnnistada. Hiljem süüdati õnnistatud küünlad eriti tähtsate sündmuste puhul. (1995 puusea aasta) LUUVALUPÄEV – 9. veebruar. Luuvalupäev on tuntud vanemast ajast. Sel päeval ei lubatud ühtki tööd teha, kuna muidu vaevaks tööd teinud kogu aasta liigesevalu. Saardes hoiatati, et kui sel päeval joosta, hüpata või tantsida, hakkavad sellel aastal kõik luud ja liikmed valutama. Reigis keelati sel päeval lammaste niitmine. Öeldi, et kui sel päeval lammast niita, siis kasvab tal karm vill. (1995 ppsea aasta) MADISEPÄEV – 24. veebruar. Madisepäev oli eestlaste rahvakalendris tuntud tähtpäev
25. jaanuar- paavlipäev Apostel Pauluse mälestuspäev Pragu tuleb meresse kõrs hakkab lund vihkama Kombed: Putukate hävimine ja tõrjumine VEEBRUAR (küünlakuu, radokuu) 2.veebruar- küünlapäev: naistepüha Kombed: Lõpetas pika pühade perioodi Küünalde pühitsemine Söök/Jook: Odratangupuder Seapea, külg, jalad Töö keelud: Ketramiskeeld 9. veebruar- luuvalupäev Pühak Apolloonia mälestuspäev Kombed: Võib kauem magada Töö keelud: Ei tohi füüsilist tööd teha 14. veebruar- valentinipäev Jumalanna Juno Kombed: Armastajate, reisijate kaitsepüha Linnud hakkavad endale paarilist otsima Söök/Jook: Shokolaad 22. veebruar- peetripäev Kombed: 19. Saj kevade alguspüha usside peletamiseks
tähendusfaas, kus toimub piiri ületamine) 11. Ajatunnetuse võimalusi, eesti talupojakalendri kevadsuvisele ja/või sügistalvisele kalendriperioodile iseloomulikku Rahvakalender: (olulisemad, mida võiks ikka peast teada, märkisin tumedaks) Kevadsuvine – Jaanuar: uusaasta (1), kolmekuningapäev (6), paavlipäev (10), nuudipäev (13), korjusepäev (14), tõnisepäev (17), sebastianipäev (20), paavlipäev (25) Veebruar: küünlapäev (2), luuvalupäev (9), tiinapäev (15), peetripäev (22), madisepäev (24), vastlapäev (liikuv: 8.02-7.03), tuhkapäev (kohe pärast vastlapäeva), palvepäev (12.02-19.03) Märts: taliharjapäev (12), käädripäev (17), pendisepäev ja pööripäev (21), paastumaarjapäev (25), palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede, lihavõtted (liikuvad, märtsi lõpus) Aprill: karjalaskepäev (1, va reede v esmasp), ambrusepäev (4), künnipäev (14), jüripäev (23), markusepäev (25)
toimub piiri ületamine) 11. Ajatunnetuse võimalusi, eesti talupojakalendri kevadsuvisele ja/või sügistalvisele kalendriperioodile iseloomulikku Rahvakalender: (olulisemad, mida võiks ikka peast teada, märkisin tumedaks) Kevadsuvine Jaanuar: uusaasta (1), kolmekuningapäev (6), paavlipäev (10), nuudipäev (13), korjusepäev (14), tõnisepäev (17), sebastianipäev (20), paavlipäev (25) Veebruar: küünlapäev (2), luuvalupäev (9), tiinapäev (15), peetripäev (22), madisepäev (24), vastlapäev (liikuv: 8.02-7.03), tuhkapäev (kohe pärast vastlapäeva), palvepäev (12.02-19.03) Märts: taliharjapäev (12), käädripäev (17), pendisepäev ja pööripäev (21), paastumaarjapäev (25), palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede, lihavõtted (liikuvad, märtsi lõpus) Aprill: karjalaskepäev (1, va reede v esmasp), ambrusepäev (4), künnipäev (14), jüripäev (23), markusepäev (25)
02.) Peetakse rahvapärase aasta ajaarvamise alguseks. Vanasõna ütleb: ,,Küünlapäev - viimne jõul". Kevade märgid muutuvad nähtavaks. Oluline on ilma ennustamine. Kui küünlapäeval saab härg juua, siis paastumaarja- päeval ei saa kukk ega kana juua (veebruarisula toob külma märtsi.) Veel on öeldud, et küünlapäeval lüüakse külmal üks sarv peast ära ja murtakse seljaluu katki ning üks silm hakkab vett jooksma. Päevad pikenevad. · Luuvalupäev (09. 02.) Sel päeval polnud tavaks tööd teha, muidu võis terveks aastaks luuvalu saada. Kui luuvalupäeval sadas lund, siis tuli hea suvi. · Vastlapäev (ajavahemikul 08.02. 07.03.) Tähistatakse noorkuu esimesel teisipäeval pärast küünlapäeva. Möödunud sajandil ennustati pikima liu laskjale parimat linakasvu. Ilmaennustusega tegeldi vähe. Põllule viidi mõni hangutäis sõnnikut. Talumees uskus, et see tagab hea viljasaagi