H ' k = Hw ; m H´k = 14,82 · 0,17 = 2,5 Hk = 2,5 m = 1 + 2 z + 3 z + 4 (kohttakistustegurite summa). = 0,90 + 0,47 11 + 0,75 11 + 0,50 = 14,82 j) Survekadu voolusuuna muutustele boileris: H ' ' k = ( z - 1) Hw ; m H´´k = 1,1· (11-1) ·0,17 = 1,87 H´´k = 1,87 m = 1,1 k) Summaarne survekadu kohttakistuste ületamiseks: Hk = H'k + H''k ; m Hk = 2,5 + 1,87 = 4,37 Hk = 4,37 m 11.2. Liinikaod boileris L 44,8 Hl = Hw ;m Hl = 0,018 0,17 = 5,5 Hl = 5,5 m ds 0,025 0,3164 0,3164 = 4 = 4 = 0,018 = 0,018 Re 94990 11.3. Summaarne survekadu boileris Hap = Hk + Hl + Hw; m Hap = 4,37 + 5,5 + 0,17 = 10,04 Hap = 10,04 m 11.4
3C Aktiivkoormus, p1 MW 0 Reaktiivkoormus, q1, Mvar 0 Aktiivkoormus, p1 MW 4, 7, 10, 14 Reaktiivkoormus, q1, Mvar 0,0,0,0 Aktiivkoormus, p1 MW 4, 7, 10, 14 Reaktiivkoormus, q1, Mvar 2, 3, 5, 7 Liini lõpu suurused Algväärtused Liinikaod Püsiseisundi olek U1 [kV] P1 Q1 P1 Q1 S1 1 110,94 0 0 0,01 -4,09 0 2 109,81 4 0 0,05 -3,98 4 3 108,94 7 0 0,13 -3,81 7 4 108,05 10 0 0,27 -3,56 10 5 106,75 14 0 0,52 -3,09 14
Need kõik andmed on olulised kui planeerida tootmisliini või ükskõik , kus kasutatakse veeboilerit. Veebolieri töö ülesanne on 25 kraadine vesi, mis pumbatakse boilerisse, üles soojendada 80kraadini. Selleks tehakse vajalikud arvutused, võttes arvesse vee füüsikalised omadused, vee voolukiirus aparaadis, aparaadi soojuskoormus, auru kulu antud protsessi läbiviimiseks, soojusülekandetegurit nii vee kui auru poolel, bolieri küttepind, peamised ehituslikud näitajad, leida surve- ja liinikaod bolieris. Oluline on leida terve liini ulatuses ka survekadu vee voolamisel väljaspool boilerit. Igas protsessis on vaja ka teada, millise võimsusega pumpa vaja on. Need kõik arvutused on olulised, et majanduslikult teha ratsionaalseid otsuseid. Töö- ja arvutuskäik 2. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Keskmine logaritmiline temperatuuride vahe kütteauru ja vee vahel: t 2 - t1 t =
PÕLETAMINE, MÕJU KESKKONNALE EI REOSTA ÕHKU, VETT. SUUR VEETARVE, VOOLUREZIIMI RIKKU AHERAINE MINE. TEHISMAASTIKUD VÕIMALIK VEDU SUURTE KASUTAMINE SÕLTUB RESSURSI OLEMASOLUST KAUGUSTE TAHA: TRANSPORDITAVUS TORU, RAUDTEE, ENERGIA VEOL LAEVATRANSPORT LIINIKAOD KEERULINE JA KALLIS LIHTSAM JA ODAVAM, TEHNIKA, JÕUKOHANE LISAKAPITAL VAJALIK TEHNIKA VAID RIKASTELE RIIKI PUHASTUSSEADMETE DELE. TEHNIKA KIIRE TÄIUSTAMISELE ARENG. KASUTATAKSE KOHAPEAL SUURED MAHUD ENERGIAT SAAB MÜÜA
................................................8 9. Boileri küttepind ja peamised ehituslikud näitajad..........................................................................8 10. Boileri hüdrauliline arvutus...........................................................................................................9 10.1 Survekadu kohttakistuste ületamiseks boileris........................................................................9 10.2 Liinikaod boileris...................................................................................................................12 10.3 Summaarne survekadu boileris..............................................................................................12 10.4 Survekadu vee voolamisel väljaspool boilerit (Hsum)..........................................................12 10.5 Veepumba vajalik võimsus.......................................................................................
põletamine saastab õhku. Vee-energia Omahind madal, veehoidlad Hüdroelektrijaamade vähendavad üleujutuste ohtu, ehitamine kallis, tuleb rajada tekib veetagavara. tamme-veehoidlaid. Muutused jõgede veereziimis, suured liinikaod. Tuumaenergia Võimalik toota Rikete korral üliohtlik. elektrienergiat suures Tootmise algatamine väga koguses, ökonoomselt, kallis. Radioaktiivsed õhusaastevabalt. jäätmed. Päikeseenergia Ei kaasne märkimisväärset Kallis, tehnoloogiliselt keskkonnasaastet
53. Millist koormust nimetatakse sümmeetriliseks? 54. Milline on sümmeetrilise kolmnurkühenduse liini- ja faasivoolude vaheline seos? 55. Milline on ebasümmeetrilise kolmnurkühenduse liini- ja faasivoolude vaheline seos? 56. 8.3.1 Milleks kasutatakse trafosid? Trafot kasutatakse vahelduvpinge muundamiseks vahelduvvoolu sagedust muutmata. Kasutatakse elektrienergia ülekandmisel kauge maa taha, kuna vool on siis väiksem, millest tulenevalt on ka liinikaod väiksemad. 57. 8.3.2 Mis on trafo põhiosad? Trafo põhiosadeks on vähemalt kaks mähist, mis on mähitud ühisele terassüdamikule. 58. 8.3.3 Millises tööolukorras määratakse trafo ülekandetegur? Trafo tühijooksul 59. 8.3.4 Mida kujutab endast tühijooksuvõimsus? Tühijooksu võimsus on ligikaudu võrdne nimiteraskaoga. 60. 8.3.5 Mis on kaovõimsus? Energia ülekandmisel tekkivad kaod mähistes ning terases,
w2 Hw = ; m (H2O) 2g w vee voolukiirus torudes; m/s (vt. punkt 4). g raskuskiirendus; m/s2 (9,81). i) Survekadu kohttakistuste ületamiseks: H ' k = Hw ; m = 1 + 2 z + 3 z + 4 (kohttakistustegurite summa). j) Survekadu voolusuuna muutustele boileris: H ' ' k = ( z - 1) Hw ; m z käikude arv (vt. punkt 10 f). takistustegur voolusuuna muutumisel 180 ° all (1,1). k) Summaarne survekadu kohttakistuste ületamiseks: Hk = H'k + H''k ; m 11.2. Liinikaod boileris L Hl = Hw ;m ds 0, 3164 = 4 (liini takistustegur boileris). Re Re vt. punkt 7 a. L torude summaarne pikkus boileris; m. L = nü l või L = nü h ; m 7 nü üldine torude arv l (h) ühe toru pikkus (või kõrgus); m (vt. punkt 10). 11.3. Summaarne survekadu boileris Hap = Hk + Hl + Hw; m 11.4. Survekadu vee voolamisel väljaspool boilerit (Hsum)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
