Religioon ja usk ning kuidas see meid mõjutab Viimastel aastatel on suuremat tähelepanu pööratud erinevatele religioonidele ja nende põhitõdedele. Kahjuks on jõutud nii kaugele, et mainides religiooni mõeldakse koheselt erinevaid riike vapustanud terroriaktidele ning islamile, langemata religiooni sügavamasse tähendusse. Tänapäeval ei saa tõmmata rangeid piire erinevate riikide ja religioonide vahele. Tahest tahtmata peame olema tolerantsemad inimest vastu, kelle tegemised ning maailmavaade on seotud mingi kindla usuga. Peamised probleemid, mis usuvabadusega seoses tekivad, puudutavad inimeste diskrimineerimist tema usuliste veendumuste ning väljavaadete tõttu. Inimesed, kes puutuvad igapäevaselt kokku usuga ning keda see ka tugvalt mõjutab, väidavad, et religioonil on tohutu mõju igapäevaelus peaaegu kõigile, palju suurem kui enamik inimesi sellest aru saab. Meie ühiskond on aegade algusest üles ehitatud usu toel. Isegi kui enamus ei o...
TARTU ÜLIKOOL Sugudevaheline kommunikatsioon Essee kultuuridevaheline kommunikatsioon FLGR.01.259 Tartu 2014 Sir Edward Burnett Taylor on öelnud, et kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud. Kultuur ei ole miski, mis on inimesel juba sündides, vaid see omandatakse elu jooksul. Kultuur ei ole püsiv, vaid pigem lahtine ja pidevalt muutuv, see on pidevas protsessis. Omavahelises suhtluses ei ole mitte erinevad kultuurid, vaid nende kultuuride esindajad- inimesed. Käesolevas essees käsitlen meeste ja naiste (täpsemalt omavahel suhtes olevate) vahelist kommunikatsiooni. Kultuur esineb erinevatel tasanditel, nt rahvus, subkultuur, põlvkonnad jne. Igasugust inimestevahelist suhtlust saab pid...
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. ------------------------- Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Liikmesriike on 193. ÜRO töökeeled on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. --------------------------- ÜRO peasekretär on António Guterres. -------------------------- ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). ------------------------- Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuel...
Tallinna Tehnikaülikool Infotehnoloogia teaduskond ESSEE aines „Väljendusoskus“ teemal Headus ja vabatahtlikus Üliõpilane: Jelizaveta Vavlikina Õpperühm: IASB Matrikli nr: 124226 Õppejõud: dots. Boris Gordon Tallinn 2014 Доброта и волонтёрство Доброта, как норма поведения или секундное настроение, в том или ином виде знакома каждому. Можно сказать, что сталкиваться с этим явлением полезно и приятно. Но если посмотреть на это со стороны, то на каком основании можно судить о человеке, заявляя, что он добрый. Если человек делает добро, то что он получает в ответ? Некоторые тезисы и размышления подробнее на жту тему предлагается рассмотреть далее. Летний сезон уже давно закончился и ему на смену традиционно пришла осень. Лето - это чудесная,...
Kuidas stereotüübid mõjutavad meie igapäevast elu? Igapäevaelus stereotüübid juba kujunesid meile loomulikuks nähtuseks – me võime tunda neid nii enda suhtes, kui ka projitseerime oma stereotüüpe teiste peale. Tihti me isegi ei pane seda tähele ning seepärast ei analüüsi, kuidas stereotüübid mõjutavad meid. Artiklis ühe stereotüübi teke olulise põhjusena on toodud taustainformatsiooni puudus antud olukorra kohta: inimeste käitumisest ja mõtetest, uudistest ja juhtumitest. Stereotüübid aitavad meid formuleerida ja panna kokku meie endi lähenemist või ootust. Minu meelest, see on veelgi olulisem tänapäeval, kuna globaliseerumise maailmas on nii palju informatsiooni mida inimene ei tea ning peab ilma selleta hakkama saama - tihti seda asendatakse stereotüüpidega. Esmatasand, kus me kohtume stereotüüpe, on isiklik tasand. See on aktuaalne suhtlemise käigus ning tavaliselt puudutab meie (või teiste) isiklikke külge – k...
Kas eestlased on kaotamas oma identiteeti kaasaegses globaliseeruvas maailmas? Minu jaoks oli alati raske rääkida identiteedist. Ma sündisin Tallinnas, Eestis, ning siin on minu kodumaa, sõbrad ja selles kultuuris ma elan. Teiselt poolt, mu emakeel on vene keel ning vanemad peavad end venelasteks. Kuidas siis saab laps otsustada, kes ta on? Eestlane? Venelane? Maailmakodanik? Tõsi, et identiteet on väga tihedalt seotud kasvatamisega peres ja koolis, aga täiskasvanueas identiteedi küsimus ikka jääb üheks raskematest. Selleks, et vastata teemas olevale küsimusele, peab esialgu seletada mõisteid. Minu arvates, täpsustama peaks mis on identiteet, kes on eestlased ning mis tähendab on kaotamas. Jah, esialgu võib tunduda, et mõisted on lihtsad ja arusaadavad, aga kui ma mõtisklesin kauem antud teemal ning lugesin läbi artikli, otsustasin täpsustada. Mulle meeldis Alba (1990) identiteedi tähendus: ``the subjective orientation of an individual ...
Kultuuriline globaliseerumine Kultuuriline globaliseerumine toimub kultuuride segunemine, nt. eri riikide keeltesse tulnud rahvusvahelised sõnad e-mail, jne, filmidesse kaasatakse eri riikide näitlejaid, operaatoreid. Rahvustoitude levik kõikjale itaalia köök, hiina toit, pitsa jne. https://www.youtube.com/watch?v=AVGAwgRn5i4 Täpsemad tagajärjed kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu amerikaniseerumine ja läänestumine kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism maailmamuusika levik rahvustoitude (pitsa, sushi) ülemaailmne levik võistlusspordi alade üleilmne levik globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, telefonid Kultuuri tasandil on seda mõistet seostatud Ameerika Ühendriikide kultuurilise mõju laienemisega maailmas Inglise keel Umbes 380 miljonit inimest räägib se...
Kes on normaalne? Meie ühiskonnas on üsna tavapärane olnud viimastel aastakümnetel inimesi erinevalt sildistada. Inimesi, kes erinevad hallist massist ei kutsuta enam omapärasteks, vaid pigem ebanormaalseteks. Kes on üldse tänapäeva mõistes normaalne? Inimene, kes vastab normidele või inimene, kes sulandub ühte kõikide teistega? Kunagi kirjutas Sigmund Freud: ,,Iga normaalne inimene on normaalne vaid keskmiselt. Kohati sarnaneb tema mina pigem psühhopaadi omaga.'' Siinkohal võivad arvamustes tekkida lahkhelid, kuid üldise mõtte kajastamisega pole S. Freud kaugeltki mitte mööda pannud. Tõepoolest on iga inimene normaalne vaid keskmiselt, kuid nüüd võiks küsida, et mida see normaalne tänapäeval õigupoolest tähendab? Kui me paluks defineerida inimestel sõna ''normaalne'', siis saaksime igalt inimeselt isemoodi vastuse. Võiksingi väita, et sellele sõnale on niisama palju tähendusi kui on maailmas inimesi. Tä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
