Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kristjan Jaak Petersoni elu (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

Kristjan  Jaak  Petersoni  elu
K. J.  Peterson  
1801­1822
Viljandimaalt pärit, talupoja ja kirikuteenri 
peres sündinud
Ta sündis pere kolmanda lapsena
Tema isa oli Mulgimaalt pärit eesti soost 
kirikuteener
Õppis Riia gümnaasiumis
1819­1820 õppis Tartu ülikoolis algul 
teoloogiat, hiljem keeli
Hiljem õpetas ta Riias keeli ja tegeles 
teadusliku tööga
Eesti kirjanduse esimese suurmehe K. J. 
Petersoni, kui haruldase imelapse eriline 
andekus,  ilmnes  juba gümnaasiumis, kus ta 
kergesti omandas võõrkeeli
16­ aastasena hakkas ta koostama rootsi 
keele grammatikat
Kristjan Jaak, kes ise nimetas ennast  maarahva  
laulikuks, oli üks esimesi, kes hakkas kirjutama 
eesti keeles ja teadvustas eesti keele tähtsust
Ta oli tuntud jalgsikäija: ülikoolilinnast Tartust, läks 
Vasakule Paremale
Kristjan Jaak Petersoni elu #1 Kristjan Jaak Petersoni elu #2 Kristjan Jaak Petersoni elu #3 Kristjan Jaak Petersoni elu #4 Kristjan Jaak Petersoni elu #5 Kristjan Jaak Petersoni elu #6 Kristjan Jaak Petersoni elu #7 Kristjan Jaak Petersoni elu #8 Kristjan Jaak Petersoni elu #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LiisDeppWatson Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Kristjan-Jaak Peterson

Võhma Gümnaasium Kristjan Jaak Peterson Koosajad: Taavi Juudas Sergei Gudov 9.Klass 2010 Kristjan Jaak Peterson Ta sündis 14.märtsil 1801. ja suri 4.augustil 1822. Ta oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819­1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Kristjan Jaak sai kirjutamisoskuse isalt. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta tegeles ka tõlkimistöödega. Peterson nimetas end maarahva laulikuks. Ta hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada 21luuletust , millest 3 on saksakeelsed

Kirjandus
thumbnail
6
docx

Kristian Jaak Peterson

Kristian Jaak Peterson Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819–1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa

Kirjandus
thumbnail
18
pptx

Kristjan Jaak Peterson (1801-1822)

Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) TPL 2013 Petersoni aeg Kui K. J. Peterson sündis, oli Johann Wolfgang Goethe 51-aastane, Venemaal hakkas esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksandr Puskin ning Inglismaal käis koolis tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja George Gordon Byron. Eestlase K. J. Petersoni luuletused jõudis aga trükki alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas. Kristjan Jaak sobis hästi sümboliseerima eesti kirjanduse algust: romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässuline noormees, kes pidi elust lahkuma ülekohtuselt vara. K. J. Peterson Eesti esimene modernistlik luuletaja, kes pärast oma surma jäi unustusse. Eesti rahvusliku kirjanduse

Kirjandus
thumbnail
3
doc

Kristjan Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn) sündis 14. märtsil 1801 Riias. Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg daniel (1807), kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena. Ta omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse. Seda võimaldas lisaks erakodsetele vaimuannetele mitmete baltisakslaste toetus, kellest nimekam oli kindralsuperintendent Karl Gottlieb Sonntag. Tõenäoliselt sai Kristjan Jaak kirjaoskuse isalt, Riia Jakobi kiriku kellamehelt ja köstrilt

Kirjandus
thumbnail
3
odt

Kristjan Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson sündis kirikuteenri pojana. Tema eestimeelne isa (Kikka Jaak) oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Isa oli pärit Viljandist, Karula vallast, Kikka talust, pärisorjusest vabanenuna rändas Riiga..Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819­1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet. Tema oli Eesti rahvusliku kirjanduse algus. K.J.P. kirjutas eesti keeles ja uskus selle tulevikku. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri 4.08.1822 tuberkuloosi ja maeti Jakobi koguduse kalmistule

Kirjandus
thumbnail
1
docx

Kristjan Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819­1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..

Kirjandus
thumbnail
8
docx

Ajaloolased

Referaat Katre Kasemets 5. C Sisukord K.J.Peterson - Lk 3 F.R.Kreuzwald - Lk 4 F.R.Faehlmann - Lk 5 Pildid ­ Lk 6 Võõravõitu sõnad ­ Lk 7 Kasutatud kirjandus ­ Lk 8 Kristjan Jaak Peterson (14.märts 1801 Riia- 4.august 1822 Riia) Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819­1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Peterson oli luuletaja. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust. Temaluuletused olid lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Faehlmann, Kreutzwald ja Peterson

"Reinuvader Rebane" II osa (1848), "Risti-sõitjad" (1851), "Kalevipoeg" (1857-1861), "Eesti- rahva Ennemuistsed jutud ja Vanad laulud" I:1860, II: 1864, "Viru lauliku laulud" (1865, 1926, 1946), "Eestirahva Ennemuistsed jutud" (1866), "Lühikene seletus Kalevipoja laulude sisust" (1869), "Lembitu" (1885). Käsiraamatud: "Lühhikene öppetus terwisse hooldamisest" (1854), "Kodutohter" (1879). Toimetajana: "Ma-rahva Kassuline Kalender ehk Tähtramat"(1844). Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn sündis 14. märtsil (2. märts vkj) 1801 Riias ja suri 4. augustil (23. juuli vkj) 1822 Riias. Ta oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819­1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun