2. ALALISVOOLU ELEKTRIAHELAD Kodused ülesanded Jaan Järvik 2015 KODUÜLESANDED ARVUTIS Dotsent Heljut Kalda koostatud E-kursus Kursus asub HITSA serveris: www.moodle.hitsa.ee Seal TTÜ Energeetikateaduskond Elektrotehnika instituut AME 3130 Elektrotehnika 2016 Parool: elektron. Kolm ülesannet. Iga ühel on ka alaülesanded Täpsem juhend on lisas DOC failina KODUÜLESANNE 1 Olgu joonisel kujutatud ahelal ideaalne toiteallikas, mille sisepinge võrdub allika väljundpinge (allikapinge) väärtusega UA = U ning olgu UA = 10 V. Mitmest jadalülituses olevast üheoomilisest takistist R = 1 peab koosnema ahel, et vool ahelas oleks 2 A? Joonistage ahela elektriskeem ja tähistage kõik potentsiaalilangud ja nende väärtused. Lahendage sama ülesanne kui takistite väärtuseks on R = 2,5 . KODUÜLESANNE 2 Olgu joonisel kujutatud ahelas kadudeta allika sisepinge...
Pneumaatika koduülesanne: 1. Kirjutada välja masina töötsükli sammud, nt.: S1 AND S2 -> Z1+ S3 OR S4 -> Z1- 2. Joonistada vastav samm-diagramm. 3. Joonistada masina pneumoskeem. ,,Press" · Kahepoolse toimega silindrit (Z1) kasutatakse ühe detaili teise sisse pressimiseks. · Kahepoolse toimega silindri (Z1) kolb teeb pluss-suunalise liikumise vajutades surunupule (S0). Seejärel teeb silindri (Z1) kolb automaatselt miinus-suunalise liikumise, kui detail on sissepressitud teatud (reguleeritava) jõuga. · Kolvi liikumiskiirus peab olema reguleeritav mõlemas suunas. · Silindri kolb saab teha pluss-suunalise liikumise peale surunupu (S0) vajutamist ainult juhul, kui silinder on algselt miinus-asendis. ,,Liimimismasin" · Kahepoolse toimega silindrit (Z1) kasutatakse detailide kokkusurumiseks liimimisel. · Liimiga kaetud detailid asetatakse masinasse. Kahepoolse toimega silindri (Z1) kolb teeb pluss-suunalise liikumise vajutades surunupule ...
Matemaatika Koduülesanne Aritmeetiline keskmine Maximilian Sokolov 17.04.2015 Ülesanne: Jõhvi Gümnaasiumi 5 a klassi õpilase I ja II veerandi õppeainete hinded olid järgmised: Õppeaine I veerand II veerand 1 Eesti keel 4 4 2 Kirjandus 5 5 3 Inglise keel 5 5 4 Saksa keel 5 5 5 Matemaatika 5 5 6 Loodusõpetus 5 ...
Suhtlemine AEV ja HEV lastega Signe Raudik TÜ eripedagoogika osakond kevad 2012 HEV määratlus § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane (1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Hariduslike erivajadustega õpilaste arv üldhariduskoolides Tavakool ...
Koduülesanne nr. 1 Arvutada maja aastane soojusvajadus (ilma ja koos sooja tarbeveega), vajalik maksimaalne küttevõimsus, vajalik maksimaalne gaasi kulu, aastane gaasikulu ja aastane gaasi maksumus. Eraldi arvutada välja soojuskadu läbi seinte, uste ja akende ning ventilatsiooniga. Arvutada katla kasutegur gaaskütuse kasutamisel ja soojuskaod. Kütmiseks kasutatud katel peab tagama ka sooja tarbevee tootmise. Kütmiseks kasutatava maagaasi koostis ja kütteväärtus ning põlemisgaaside keskmised erisoojused on ära toodud eraldi failides. Gaasi hinna arvutuses võtta gaasi kütteväärtuseks AS Eesti Gaasi poolt müüdava gaasi kütteväärtus (see tähendab, et gaasi kulu arvutate kaks korda, üks kord ülesandes ette antud gaasi järgi ja teine kord Eestis müüdava gaasi järgi jättes katla kasuteguri ja hoone energiavajaduse samaks) ning hind koos võrgutasude, aktsiisi ja käibemaksuga. Need väärtused leia...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Pärnu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................3 1 KIRJALIKE TÖÖDE LIIGID ...........................................................................................................4 2 KIRJALIKE TÖÖDE VORMISTAMINE ..........................................................................................6 2.1 Töö struktuur ....................................................................................................................6 2.1.1 Tiitelleht ..................................................................................................................... 6 2.1.2 Sisukord ...........................................................................................