n d u r re n du s a Ki i in, de r, Ke v art, S an i d : M le n A utor ri i n u ,E T ndab Kiire n elek dusand tr u gene omehaa rid on r n tähe obje eerivad ilised m k e u korr ti raputa lektrom undurid al. mise ot , mis või v oorjõud ibra u tsioo ni Mida te himõ See m koht õõdab a k abil. . Töötab aalu ühe õ ...
juhtimissüsteemides, meie teemal autodes, samuti lennukites ja ka laevades. Väga levinud kasutamiseks transport on auto turvapatjadel: kui kiirendusmõõtur tuvastab äkilise auto kiiruse muutuse, vahetu kokkupõrge, käivitab see vooluahela, mis avab turvapadjad. Kui minna natuke lihtsamaks küsimusel kuidas, siis võib öelda, et arvutatakse Newtoni teise seaduse alusel seotud jõud, mass ja kiirendus väga lihtsa võrrandi kaudu F=m*a ehk jõud=mass*kiirendus. Seega mõõdab kiirendusandur kiirendust arvutades kiiruse muudu jooksul, mõõtes jõudu. Piesoelektrilised muundurid mõjuvadki otse jõu võrrandist Piesomuundureid saab kasutada dünaamiliste (ajas muutuvate) jõudude mõõtmiseks (kuni 104N) ja kiirenduste (kuni 1000 g) mõõtmiseks vahemikus 0,5 kuni 100 Hz. Kui kasutatakse täiendavalt ühte või kahte integreerivat elementi, siis võib mõõta liikumisparameetreid: kiirused või аmplituute.
...............................................3 Kaasaegsed mõõte- ja juhtimissüsteemid põhinevad arvutitehnikal. Kuna nende süsteemide võimalused kasvavad, siis infot esmaselt vastuvõtvate andurite roll tõuseb oluliselt. Andurid muutuvad oluliseks teguriks automaatikas ja robootikas ning nad koguvad suurt tähtsust süsteemide struktuurielementidena...................3 Igapäevaelus kasutatavad andurid: suitsuandur, tulekahjuandur, temperatuuriandur, rõhuandur, kiirusandur, kiirendusandur, asendiandur, siirdeandur, jõuandur, momendiandur, pingeandur, vooluandur, lähedusandur, induktiivandur, magnetvälja andur, Geigeri loendur (kiirgusandur), valgus(tatus)e andur / optiline andur, heliandur (mikrofon) jne................................................................................................... 3 Andur...................................................................................................................... 4
Mootorid Kasutusel on harjadeta Robbe ROXXY BL-Outrunner mootorid (mudel 2827- 34), mis tarbivad kuni 10 amprit voolu, sealjuures võimsus on 110W. Pöörded tühijooksul on 760rpm/V. Kasutada saab 8 x 5" kuni 10 x 5" propellereid. Tõstejõud ühe mootori kohta jääb siis 820g juurde. Kõrgust on mootoril 29mm ja diameeter on 28mm (allikas: http://data.robbe- online.net/robbe_pdf/P1101/P1101_1- 477934.pdf) Mootori kontroller Kontrolleriks on valitud mikrocontroller.com leheküljelt BL-CTRL V1.2, mis on SMD tüüp...
See süsteem reguleerib vedrustust pidevalt vastavalt teeoludele, sõiduki dünaamikale (kiirus, rooli töö) ja juhi osalusele. Tenneco Euroopa inseneride ja Öhlins Racing'u poolt väljatöötatud pideva elektroonilise juhtimisega vedrustus tagab Juhtarvuti Rooliandur mugavuse, ent ei ohverda sellele turvalisust Kiirendusandur Pidevalt juhitav ja juhitavust. elektrooniline amortisaator Volvo kasutas Tenneco pideva elektroonilise Pidevalt juhitav
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Mihkel Mandel RIKNENUD AUTOAJU LÄBILÕIGE INFOTEHNOLOOGIA ÕPPEVAHENDIKS Kursusetöö õppeaines "Inseneriinformaatika" TE.0556 Lennunduse side- ja navigatsiooni süsteemide käitamise eriala A3 Üliõpilane: "....." ............... 2011. a ........................Mihkel Mandel Juhendaja: "....." ............ 2011. a ........................lektor Mart Hovi Tartu 2011 ABSTRACT Mandel, M. Cross-section of an automobile's engine control unit as a learning material of infotechnology. Tartu: EMÜ, 2011. XX pages, XX figures, X tables, format A4. In Estonian language. In the current coursew...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
