Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Keemilised vooluallikad (0)

2 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris

Keemilised vooluallikad


Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on:
a) ühekordselt kasutatavad - galvaanielemendid ja kuivelemendid
b) korduvalt kasutatavad – akumulaatorid
Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on:
1)nimipinge voltides (V)
2)mahtuvus ampertundides (Ah) – elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel.
3)säilimisaeg – ajavahemik , mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikas alles veel kindel osa (nt. 90 %) mahtuvusest. Säilitamise piiraeg on elemendile märgitud.

Kütuseelement


Kütuseelemendi tööpõhimõtte avastas juba 1839.a uelslasest jurist ja füüsik sir William Robert Grove (1811-1896). Kütuseelemendis toimub kütuse elektrokeemiline oksüdatsioon (nn külmpõlemine), mille tulemusena saadakse nii elektrit kui ka soojust.
Kütusena kasutatakse kõige enam põlevgaase, nagu vesinik , süsinikoksiid, süsivesinikud, aga kasutatakse ka vedel- (hüdrasiin) ning tahkekütuseid (süsi). Oksüdeerijaks on tavaliselt hapnik – nii puhtal kujul kui ka õhu või vesinikperoksiidi koostises. Kütuseelement koosneb katalüsaatorit sisaldavatest (plaatina, nikkel ) poorsetest elektroodidest, mille vahel on elektrolüüt või ioonvahetusmembraan. Väga kõrgel temperatuuril võib katalüsaator ka puududa. Elektrolüüt saab olla vedel (alused, happed, sulatatud sooda) või tahke (metallioksiidid). Kütuseelemendi temperatuuriks loetakse elektrolüüdi töötemperatuuri. Elektroodid absorbeerivad ja aktiveerivad nii kütust kui oksüdeerijat. Keerukate redutseerumis-oksüdeerumisreaktsioonide tulemusena elektrolüüdi ja kütuse ( anoodil ) ning elektrolüüdi ja oksüdeerija (katoodil) vahel tekib elektroodidel potentsiaalide vahe (0,5–1,2 V). Kütuse sellisel oksüdatsioonil ehk nn külmpõlemisel on keemilise energia elektriks muundamise kasutegur
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Keemilised vooluallikad #1 Keemilised vooluallikad #2 Keemilised vooluallikad #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor SiberiAnanass Õppematerjali autor

Lisainfo

Kokkuvõte keemilistest vooluallikatest - kütuseelement, hapnik-vesinik-element, vask-tsink-element, kuivelement, pliiaku, liitiumaku
keemilised vooluallikad , kütuseelement , hapnik-vesinik-element , vask-tsink-element , kuivelement , pliiaku , liitiumaku

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

12
doc
Keemilised vooluallikad
9
doc
Keemilised Vooluallikad
2
doc
Keemilised vooluallikad
2
doc
Keemilised vooluallikad
3
docx
Keemilised vooluallikad
8
docx
Keemilised vooluallikad - Referaat
26
odt
Keemia kordamine
70
pdf
Rakenduskeemia kordamisküsimused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun