alateadvuse selliste kihtideni, mis ei ole kirjanduses sugugi tavalised. Alateadvusest esilekerkivate siseelamuste teadvustamine on Hindrey analüüsi üks moodus. Teine, võib-olla veelgi köitvam moodus on see, mida autor on nimetanud ,,välkvalguseks" inimese hingeelu kõige salajasemate soppide intuitiivne mõistmine, teatavad selgeltnägemise välgatused. Seda moodust on ta kasutanud paljudes novellides, näiteks valikkogu ,,Kaugekõne" ühes jutustuses ,,Välkvalgus", mis esmakordselt ilmus 1931. aasta märtsikuu ,,Loomingus". Ainestikult on tegemist eesti kirjanduses igatahes üliharuldase koloniaalnovelliga, mille aine on ta leidnud oma Kongo-reisilt. Novellis esineb Hindrey poolt korduvalt kasutatud motiiv võõra mehe käest naise õlal. Kuid Hindrey ei piirdu selle provotseeriva motiiviga, vaid üritab tungida sügavale hingeelu keerdkäikudesse. Minajutustajana uurib kirjanik eht-hindreyliku huviga
Karl August Hindrey "Kaugekõne" Karl August Hindrey novelle oli kohati keeruline lugeda. Kohe esimese loo "Argus" kulgedes tabas mind ebameeldivuse värin. Kuna ma varemalt pole tema loominguga kokku puutunud ehmatas see kurb ja natuke õõvastav lugu mind päris ära. Mõte surema jäetud koerast jäi samamoodi piinama nagu loo peategelast ennast. Edasi lugedes sai aga selgemaks, et taotluslik pole mitte see jälk pilt koerast ja tema arglikust, tegutsemisvõimetust peremehest vaid hoopis inimese sisemaailmast ja filosoofiast. Võibolla need psühholoogilised keerdkäigud ja põiked inimeste analüüsi erinevatest lähtepunktidest tegidki lugemise natuke keeruliseks ja mitte hästi sujuvaks. Paljudes novellides esines liiga palju tegelasi, kellest mõnel peatuti pikemalt, siis liiguti põgusalt järgmistest üle ainult selleks, et vahepeal kellegi juurde ootamatult tagasi pöörduda. "Noored baltlased" ning "Haiged hinged" vajasid isegi paaris kohas ülelugem...
U". Mu ema kasutas suhtlemiseks ka telefoni, kuid endal tal seda ei olnud. Ühiselamus oli ühiselt kasutatav telefon, samuti sai helistada telefoniputkadest. Tol ajal kasutati telefoni rohkem ka niisama lobisemiseks kui praegu. Mu emal olid peas need telefoninumbrid, millele ta kõige sagedamini helistas. Samuti kasutas ta telefoniraamatut, mida tänapäeval asendab interneti. Kui aga oli vaja kuhugi kaugemale helistada, näiteks vennale Moskvasse, siis tuli võtta kaugekõne. Helistamise järjekorras tuli vahel olla mitu päeva ehk oodata, millal operaator tagasi helistab. Kodust, sõpradelt ja tuttavatelt saadud teadmised moodustasid mu ema teabevälja fundamentaalse kihi. Suurima osa moodustasid sellest väärtused, veidi väiksema käitumisnormid ja veel väiksema teadmised. Kuigi minu ema õppis ülikoolis sellist eriala, mis ei puudutanud tollast riigivõimu üldse, siis tegemist oli ikkagi nõukogude ülikooliga, kus püüti kasvatada noori nõukogude vaimus
taevasinine pluus - a sky-blue shirt kohalik organisatsioon - a local organization kui ametlik sa oled - how formal you are kas mulle on teateid Is there any messages for me? kuidas ma saan teid ära tunda? - how can I recognise you? tumesinine kostüüm - a navy blue suit ta pole preagu kohal - he is not in right now mida ta küll tormab ringi - what's he running about? 24 mis on juhtunud? - what has happened? ma panen kohe toru ära - I'll hang up in a second kaugekõne - a long distance call ma ei saanud päris aru, mis te ütlesite - I didn't quite catch what you said kaust meie toodanguga - a file with our production see liin on väga halb - the line is very bad meil siin ei soodustata erakõnesid - I'm not encouraged to have private calls here sa oled tõesti närviline - you're real nervous ma olen tööstuse Põlva harust - I'm from the Põlva branch kui kahju - what a pitty
annaabi.ee 
