Me oleme nii kasvataja kui ka kasvatatava rollis kunagi olnud või oleme. Kuidas aga täpsemalt kasvatust määratleda ning millised on sellega seonduvad põhimõisted? Kasvatus on - sotsialiseerimine ühiskonda ja selle eri rühmadesse (kasvatussotsioloogia) - Inimliigi arendamine, „täiuslik inimlikkus“ (filosoofiline antropoloogia) - Isiksuse arendamine kasvataja ja kasvandiku interaktsioonis (kasvatuspsühholoogia). (Hirsjärvi & Huttunen, 2005) Kasvatsuse määratlemiseks on seega mitu erinevat võimalust. Seda on võimalik defineerida nii kasvatussotsioloogia, filosoofilise antropoloogia kui ka kasvatuspsühholoogia abil. Kõige paremini mõistetav on see aga läbi filosoofilise antropoloogia, mis uuribki inimest ennast. Seega on ka mõistetav, et kasvatust uuritakse kõige paremini läbi antropoloogia. Kasvatus on inimese muutmine paremaks ja tublimaks
Mõisted Kasvatusfilosoofia – arutleb väärtusküsimuste üle, sisaldab maailmavaatlist ainest Kasvatusantropoloogia – vaatleb inimolemuse kujunemist kasvatuse vaatenurgast Kasvatuspsühholoogia - seob psühholoogilist teadmist kasvamise ja kasvatamisega Didaktika – uurib õpetamist ja õppeprotsssi Kasvatussotsioloogia – uurib kasvatustegevuse sotsiaalset poolt Võrdlev kasvatusteadus – võrdleb ja uurib eri kultuuride kasvatussüsteeme Kasvatuse ajalugu – uurib eri ajastute ja nende esindajate kasvatusalast mõttelugu Eripedagoogika – uurib erivajadustega indiviidide õpetamist
Kasvatusfilosoofia ülesanne on seada kahtluse alla olemasolevat praktikat ja vaateviise, osutada probleemidele nendes. Samuti püüab ta selgitada kasvatuse kohta esitatud mõtteid ja käsitusi. Kasvatuse ajalugu on tähtis valdkond, kuna see aitab meil mõista tänapäeva nähtusi. Didaktika ehk õpetusõpetuse võib jagada kahte ossa: õpetus- ja õppimisprotsessi ning õpetuse planeerimist puudutavaks valdkonnaks. Kasvatuspsühholoogia keskne uurimisobjekt on õppimisprotsessid. Kasvatuspsühholoogia tegeleb muudelgi kasvatusvaldkondadega. Sageli jagatakse kasvatuspsühholoogia arengupsühholoogiaks, sotsiaalpsühholoogiaks ja hariduspsühholoogiaks. Paljudes uurimistöödes püütakse lahendada koduse ja lasteaiakasvatuse probleeme, nendest probleemidest on huvitatud ka teised teadusalad, nagu psühholoogia, sotsioloogia ja teised ühiskonnateadused. Pereuuringute alla kuulub kogu uurimis- ja selgitustöö, mis puudutab pere
Näide: Võrreldakse kahe riigi haridust omavahel. Didaktika võib jagada kahte ossa: Õpetus- ja õppimisprotsessi (keskne uurimisobjekt on õpetaja ja õpilase vaheline interaktsioon) ning õpetuse planeerimist puudutavaks valdkonnaks (õpetuse planeerimine). Ülddidaktika uurib erinevaid õppesituatsioone. Erididaktika püüab selgitada õpetuse olemust. Näide: Õpetatakse üliõpilastele emakeele didaktikat. Õpetust sellest, kuidas lastele õpetada emakeelt ja selle aluseid. Kasvatuspsühholoogia keskne uurimisobjekt on õppimis- ja õpetamisprotsessid. Jagatakse arengupsühholoogiaks (missugused on lapsed, kuidas erinevad), sotsiaalpsühholoogiaks (koolis toimuv interaktsioon), hariduspsühholoogiaks (uurib õppimist). Näide: Uuritakse laste erinevust ühes grupis (nt. lasteaiarühmas) ning erinemise põhjuseid.
Kasvatusteaduste uurimiskeskus. Arvatakse, et püüe süstematiseerida kasvatusega koolitusega seotud teadmisi vähendab eksliku planeerimise võimalust. Uurimisobjektid teaduse sisestruktuuri valguses. Üldisemalt võime jagada kasvatusteaduse kahte ossa. On mikrotasandi ehk indiviiditasandi uurimusi, mis on suunatud kasvatava ja kasvataja vaheliste mõjusuhete uurimisele, ning makrotasandi ehk ühiskonnatasandi uurimusi, mis on suunatud kasvatus- ja koolitussüsteemidele. Ka kasvatuspsühholoogia ja kasvatussotsioloogia uurimisobjektid jagunevad selle jaotuse järgi. Aga praktikas piirid hägustuvad. Alused. Kasvatusfilosoofia loob aluse nii kasvatustegevusele kui kasvatusteaduse ülejäänud valdkondadele. Kasvatusfilosoofia ülesanne on seada kahtluse alla olemasolevat praktikat ja vaateviise, osutada neis kerkivate probleemidele. Kasvatusfilosoofias rõhutatakse kriitilist suhtumist kõige valitseva või esitatu suhtes, sellegi suhtes, mida oleme oma igapäevases elus
terviklikkuse kontekstis Fenomeniloogia, hermeneutika, eksistentsialism, kriitlis-emantsipatoorne paradigma. Kasvatusteadus · Uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid · Loob ise kasvatustegelikkust Kasvatusteaduse valdkonnad: · Kasvatusfilosoofia - arutleb väärtusküsimuste üle, sisaldab maailmavaatelist ainest; siit saab alguse arusaam inimesest; · Kasvatusantropoloogia - vaatleb inimolemuse kujunemist kasvatuse vaatenurgast · Kasvatuspsühholoogia - seob psühholoogilist teadmist kasvamise ja kasvatusega · Didaktika - uurib õpetamist ja õppimisprotsessi · Kasvatussotsioloogia - Uurib kasvatustegelikkuse sotsiaalset poolt · Võrdlev kasvatusteadus - uurib ja võrdleb eri kultuuride kasvatussüsteeme · Kasvatuse ajalugu - uurib eri ajastute ning nende esindajate kasvatusalast mõttelugu · Eripedagoogika - uurib erivajadustega indiviidide õpetamist
annaabi.ee 
