----------------- 10. klass ------------ KALAD Referaat Juhendaja: ---------- 2014 Sisukord: Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Sõõrsuud............................................................................................................................4 Ehitus...........................................................................................
Nad elavad vees või niiskes keskkonnas, sest õhuke pelliikul ei kaitse neid kuivamise eest. Ebasoodsad keskkonnatingimused elavad algloomad üle tsüstina. Algloomad poolduvad paljunedes. Algloomad on näiteks kingloom, amööb, silmviburlane. Kingloom on kingakujuline loom, kes elab veekogudes. Ta on keerulisema ehitusega kui amööb ja roheline silmviburlane. Kinglooma piklikku keha katavad ripsmed, mis aitavad tal edasi liikuda ja toitu hankida (loomsetoiduga). Suuvälja ripsmed juhivad bakterid, kes on kinglooma toiduks, rakusuu juurde. Elutegevuse käigus tekkivad jääkained ja liigse vee eemaldavad pulseerivad vakuoolid, millel on nende kogumiseks kanalikesed. Seedimata toidujäänused heidab kingloom rajupäraku kaudu välja. Kingloom paljuneb enamasti mittesuguliselt ristipooldumise teel, sugulist paljunemist esineb harvem. Amööb elab mageveekogudes. Ta on muutliku kujuga algloom, kes pidevalt sopistab välja
2.2. Loomade koed Koerakud on sarnase ehitusega ja täidavad samu ülesandeid. Epiteel- e. kattekude katab looma keha ja vooderdab siseõõsi. 1. kaitseks väliskeskkonna kahjulike mõjude vastu (vigastused, infektsioon jt) 2.läbi epiteelkoe toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, rakkudevaheaineta õhukesed kihid. Ripsepiteel, eritavad higi, piima, karvad, suled, soomused, kilbised, kutiikulad ja väliskojad. Lihaskude r. võimelised kokku tõmbuma e. kontrakteeruma. Kokkutõmme tänu müofibrillidele. 1. Silelihaskude - pikad käävjad rakud. Selgrootutel, selgroogsete siseelundkond (v.a. süda). Kontraktsioon on aeglane. 2. Vöötlihaskude lihaskiududest - pikad paljutuumsed rakud. Müofibrillide asetuse tõttu näivad ristipidi vöödilised. A. Skeletilihased liikumiseks, kiirem, allub tahtele, selgroogstele, ka lülijalgsetel ja
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
