2
1. joonestada variandile vastava detaili joonis
2. joonestada valandi joonis, millel näidata ära tinglikult ära töötlusvarud, valukalded ja kärn
3. joonestada mudeli joonis (mudelplaadi)
4. joonestada koostatud vormi joonis koos vormikasti, kärni ja valu kanalite süsteemi elementidega
5. anda vormimis- ja valamisoperatsioonide kirjeldus kuni valandi kvaliteedi kontrollini. + skeem
Töö Hinne 85 punkti 100st
Hinde viis alla: töötlusvaru (-5%); mudelplaadid (-5%);
koostatud valuvorm (-5%)
Detaili joonis. v. 18
Masinvormimine
Kasutatakse valuvormide sari- ja masstootmisel. Vormitakse kahte vormikasti ning
kasutatakse mudeli asemel mudelplaate. (Vormitakse ka vormikastita või
virnvormimise, kärnvormimise, põrand- või vaakumvormimise meetodi teel.)
Põhioperatsioonid, seguga täitmine, tihendamine ning mudelplaatide eemaldamine
vormist , on mehhaniseeritud, mis tagab suurema täpsuse ning tootlikkuse.
Kasutatakse vormimismasinaid- liigituvad: press-, raputus-, puhur -, heitur-, impullsja
kombineeritud masinad - ning kärnimasinaid.
Pärast valandi vormist eemaldamist, puhastatakse see juga-või trummelpuhastuse
teel, millele eelneb valukanalite eemaldamine. Puhastusviisina on kasutusel ka
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus VALUTEHNOLOOGIA (vedelvormimine) Töö nr: 1 Ees- ja perekonnanimi: jeje Rühm:0 Üliõpilaskood:jeje Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Eduard Kimmari 18.märts 2012 Töö eesmärk ja ülesanded: Töö eesmärk on koostada vastavalt variandile detaili, mudeli, valandi ning koostejoonise eskiisid ning anda lühiülevaade vormi valmistamise protsessist.
Sisukord Masinvormimist kasutatakse sari- ja masstootmisel. Masinvormimisel on põhioperatsioonid mehhaniseeritud. Sellega on tagatud valandi suurem täpsus ja töö kõrgem tootlikkus. Masinvormimine Tänapäeval asendatakse käsitsivormimine üha sagedamini masinvormimisega, seda isegi väikeseeria- ja individuaaltootmises. See võimaldab käsitsivormimisega võrreldes suurendada töötootlikkust, vähendada valutsehhi tootmispinda ja tunduvalt tõsta töökultuuri. Masinvormimise puhul on suur tähtsus mudelikomplektil. Kõige sagedamini kasutatakse metallist mudelplaate. Mudeliplaatide arv masstootmisega tsehhis on väga suur ja võrdub tootmises olevate detailide arvuga. Metalli kokkuhoidmiseks monteeritakse mudelid plaadile. See on väga töömahukas operatsioon. Mudelite plaatidele monteerimise lihtsustamiseks ja odavamaks tegemiseks kasutatakse käesoleval ajal universaalseid mudelplaate, milles mudelite kinnitusavad on paigutatud kindlas korras. Hariliku mudelikomplektiga
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines МТТ0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus VALUTEHNOLOOGIA (vedelvormimine) Töö nr: 2 Ees- ja perekonnanimi: Rühm: MATB21 Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: E. Kimmari 11.04.15 11.04.15 Töö eesmärk ja ülesanded: Tuleb koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks valamise teel.
METALLIDE VALUTEHNOLOOGIA Kursuse konspekt Mehaanikateaduskond Tehnomaterjalid ja turundus eriala Tallinn 2013 VALUTEHNOLOOGIA Metall toodete töölemise tehnoloogiad: 1. Valutehnoloogia (vedelvormimine) 2. Survegatöötlemine (vormimine plastse deformatsiooniga) 3. Pulbermetallurgia (pulbritevormimine) 4. Liitetehnoloogia (keevitamine, liitmine, jootmine) 5. Lõiketöötlemine Valand (casting) – Keerukamad detailed mis on valmistatud vedelmetalli vormi valamise teel. Valuvormid: 1. Aiutised vormid: a. Liivvaluvorm (sand casting) b. Koorikvalu (Shell mould casting), c. Täppisvalu (investment casting) 2. Püsivad vormid:
................................... 48 1.4.5. Süsinikkomposiitmaterjalid ......................................................................................................... 48 2. METALLIDE TEHNOLOOGIA............................................................................................................... 49 2.1. Metallurgia ......................................................................................................................................... 49 2.2. Valutehnoloogia ................................................................................................................................. 49 2.2.1. Liigitus ........................................................................................................................................ 49 2.2.2. Metallide valuomadused............................................................................................................. 50 2.2.3. Valu kordkasutusega vormidesse .............
Kõik kommentaarid