Mõtle globaalselt-tegutse lokaalselt
Tänapäevase maailma väljakujunemine oli pikk ja keerukas protsess. Kaua aega tagasi oli
inimese mõju keskkonnale peaaegu tühine. Loomade ja taimede uuenemisvõime oli piisav, et
korvata korilusest ja küttimisest loodusele tekkinud kahju. Kui algselt oli loomulik iive
tasakaalus, siis nüüdisajal on inimpopulatsiooni astmeline kasv seda muutnud ning
ökosüsteemid ei ole enam võimelised ise taastuma. Meid ümbritev keskkond on loomult
isereguleeruv, kuid viimastel aastakümnetel on selle üle võimust hakanud võtma
globaalprobleemid , mille tõttu on loodusel täielik õigus näidata meile näpuga ja heita
süüdistav pilk.
Kas ja miks on üldse tähtis muretseda maailma saatuse üle? Tihti arvame, et endalgi on
muresid piisavalt ning lihtne oleks seda küsimust ignoreerida. Meile loetakse pidevalt peale
sõnu, kuidas ja mille pärast peaksime tegutsema parema tuleviku nimel. Õpetusi tuleb nii
Keskkonnaametilt kui ka geograafiaõpetajalt. Aga peab ju olema seletav põhjus, miks
nähakse nii palju vaeva inimeste tähelepanu pööramiseks keskkonnakaitsele. Põhjus peitub nii
preaguse kui ka järgnevate põlvkondade heaolus. Selge on see, et üksikisik ei saa vastu astuda
kliimasoojenemisele, kuid väikeseid samme, mis seda pärsiks, on võimalik astuda. Inimesed
on valdavalt informeeritud, kuid tundub, et rahvas ei käitu vastavalt oma teadmistele .
Globaalprobleemide nimekiri näib olevat lõputu, sest igal hetkel võib sinna lisanduda uus.
Ei ole kaheldatav, et nüüdisaja peamiseks ohuteguriks on inimtegevus. On probleeme, mille
lahendamisega saavad tegeleda üksnes selle piirkonna elanikud, nagu näiteks kõrbestumine.
Minu kui Eesti elaniku teadmine, kuidas peaks käituma vastavas olukorras, ei mängi seejuures
abistavat rolli. Informeerida tuleb sealseid asukaid ja selle ülesande on võtnud enda kanda
vastavad organisatsioonid. Minul on aga võimalik viia läbi muudatusi oma igapäevases elus –
sorteerida prügi, kasutada ühistransporti ja kustutada toast lahkudes tuli.
Olles end kurssi viinud ülemaailmsete komistuskohtade ja nende vältimisega, on aeg hakata
omandatud tarkust rakendama. Mida saab üks lihtsurelik maailma muutmiseks ära teha?
Arvan, et kõigepealt tuleks oma teadmisi jagada teistega ning julgustada neid reaalselt ellu
viima. Praegu on aktuaalseks teemaks elektrienergia hinna tõus ja vabaturule minek , mis
tekitab rahva seas parajat segadust ja meelehärmi. Selles leidub üks positiivne tegur –
inimesed hakkavad jälgima ja piirama oma leibkonna elektritarbimist. Seda on võimalik
saavutada näiteks maja seinte, põrandate, lagede ja boileri soojustamisega või hõõgpirnide
asendamisel säästupirnidega. Läbimõeldud tegutsemine viib ühtlasi sammu võrra lähemale
loodusressursside kasutamise ja heitgaaside atmosfääri paiskumise vähenemisele.
Inimpopulatsiooni kasv ja suurenev tarbimine on tegurid, mis põhjustavad kõiki meie
keskkonna halvenemise aspekte. Igaüks peaks natuke mõtisklema selle üle, kuidas tagada
inim- ja keskkonna jätkusuutlik areng. Kui kõik teeksid midagi säästva eluviisi nimel,
suudaksime vähendada oma ökoloogilist jalajälge, mis on keskkonnakaitse peamiseks
eesmärgiks. Selle aluseks on kõigepealt oma väärtushinnangute kujundamine
keskkonnasõbralikumaks ning muutused kodukohas, mis pidevas toimingus võivad meid viia
lähemale globaalsele heaolule.
Kõik kommentaarid