dx 4 p 0,01 r 5 sub_main sub_vnachalo pall ball dver dverca fon mouse hiir1 fon cheese fon cheese hiir2 sub_pall sub_dver [ball>polka] [dvercal>kletka] [paus] [ball.incrementleft] [paus] [dverca.in
Graafika 1 Tuginedes harjutustele ning kaustas Harjutused (Graafika_Näited.x Demod toodud näidetele valida ja realiseeridaise omapoolne üles used (Graafika_Näited.xls) ja daise omapoolne ülesanne Graafikaobjektid Shape-objektide põhiomadused Shape-objekti mõned meetodid Objekti liigutamine Veski. Liikumine. Lõpmatu kordus Auto testimine Pall & Must auk Vettehüpped Protseduurid Liigu_1 ja Liigu_2 ning funktsioon P_nrk Jälitamine Auto ringliiklus Lennuk Seosed kasutaja ja ekraani koordinaatide vahel Liikumine trajektori järgi Graafikaobjektid. Klass Shape ja sellega seotud põhiklassid Chart Worksheet Graafikaobjektide klassiks on Shape. Kõik lehel asuvad
(ovaa muut Katke Soov Liigu NB! Liigu ainul "Ova Koostada kaks makrot, mis panevad liikuma ekraanil olevad "ufod" (ovaalid), muutes juhuslike arvude abil nende koordinaate. Võiks muuta ka kujundite värvusi. Liikumine võiks olla lõpmatu. Katkestamiseks eraldi nupp. Soovitav on teha lehest koopia. Liigu_1. Ei kontrollita mingeid tingimusi. NB! Etteavaatust! Liikuma hakavad kõik objektid, sh käsunupud. Liigu_2. Kontrollib objektide nime esimest nelja tähte ja muudab ainult nende kujundite asukohta, mille nimed algavad tähtedega "Oval". For-laused Harjutus "Ufod" Koostada kaks makrot, mis panevad liikuma ekraanil olevad "ufod"
saar tamm J Ohjurid (Controls) CommandButton1 214 kuusk kuusk Klassid Shapes ja Shape Omadused Meetodid Animatsiooni üldpõhimõtted "Vettehüpped 1" Mitme objekti üheaegne liikumine. Lennuk-ufo Protseduurid tegevuste ja liikumiste määramiseks objektidega Funktsioonid On_Sees ja On_Puude Protseduurid Liigu ja Osuta Harjutus Penaltid Paralleelsed tegevused II Kujundi liikumine koordinaatidega määratud punkti Erinevate liikumiste näited Näide "Vettehüpped 2" Näide "Kirbutsirkus" Kujundi liikumine teise objekti juurde Harjutus "Auto ringliiklus 1" Harjutus. "Auto ringliiklus 2" Liikumine parabooli järgi
käsunupud. Liigu_2. Kontrollib objektide nime esimest nelja tähte ja muudab ainult nende kujundite asukohta, mille nimed algavad tähtedega "Oval". For-laused Harjutus "Ufod" Aitab Liigu Koostada kaks makrot, mis panevad liikuma ekraanil olevad "ufod" (ovaalid), muutes juhuslike arvude abil nende koordinaate. Võiks muuta ka kujundite värvusi. Liikumine võiks olla lõpmatu. Katkestamiseks eraldi nupp. Soovitav on teha lehest koopia. Liigu_1. Ei kontrollita mingeid tingimusi. NB! Etteavaatust! Liikuma hakavad kõik objektid, sh käsunupud. Liigu_2. Kontrollib objektide nime esimest nelja tähte ja muudab ainult nende kujundite asukohta, mille nimed algavad tähtedega "Oval". iikuma ekraanil slike arvude abil
Ei kontrollita mingeid ting NB! Etteavaatust! Liikuma hakava käsunupud Liigu_2. Kontrollib objektide nime muudab ainult nende kujundite asu algavad tähtedega "Oval". top a kaks makrot, mis panevad liikuma ekraanil ufod" - ovaalid, muutes juhuslike arvude abil nende ate. Võiks muuta ka kujundite värvusi. Liikumine a lõpmatu. Katkestamiseks eraldi nupp. on teha lehest koopia. Ei kontrollita mingeid tingimusi. avaatust! Liikuma hakavad kõik objektid, sh ud Kontrollib objektide nime esimest nelja tähte ja ainult nende kujundite asukohta, mille nimed tähtedega "Oval". For-laused Lahtriploki keskmised Kesk VBA Excel Lahtriploki kasutamine parameetina -5.666667 -5.666667
LABORATOORNE TÖÖ Üldmõõtmised Õppeaines: füüsika Trantsporditeaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2007 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm
ÜLDMÕÕTMISED. 1.Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 3.2. Kruvik. Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv n?
Kõik kommentaarid