Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kategooria geograafia-bioloogia - 5 õppematerjali

Bioloogia >> Geograafia-bioloogia
thumbnail
1
rtf

Vee saastumine

Inimeste arvu suurenedes kasvab ka vee tarbimine. Aastasadu on inimene harjunud oma igapäevases majapidamises tekkivat olmevett juhtima veekogudesse, sest nii on mugav. Tänapäeval ei paista veekogudesse ainult olmejäätmeid. Sinna juhitakse ka tööstusettevõtete jääkveed, mis mõnigi kord sisaldavad suurtes kogustes elusorganismidele kahjulikke aineid. Tööstuste ja põllumajanduse olmeveed on tihti naftasaadustega või väetiste ja mürkidega. Probleeme puhta veega on ka palju linnade elamurajoonides, kus puudub kanalisatsioon ja olmeveed juhitakse pinnasesse. Sellistes piirkondades suureneb joogivesi eriti tugevasti lämmastiku sisaldus. Hetkel puudub arengumaades puhas joogivesi rohkem, kui pooltel ( 61 % ) maa- ja veerandil ( 26 % ) linnainimestel. Igal aastal sureb üle 5 miljoni inimese joogivee kaudu levivatesse nakkushaigustesse. Kuna vee reostus on suur probleem, puhastatakse saastunud ve...

Geograafia-bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Känguru - esitlus

B klass Kristin Kaskema Elukoht Elab Austraalias ja Uus- Guineal ja sealse piirkonna väikestel saartel Suuremad kängurud on kohandunud elama Austraalia maastikutel inimeste poolt loodud muudatustega ning kuigi paljud nende väiksemad sugulased on ohus, on neid ikkagi küllaga Elukoht: hõrendikud, savann või põõsastud, neid leidub nii tasandikel kui mägedes Eluviis Päevase eluviisiga Ei ole agressiivsed, kui aga sundida neid kaitsma, võivad nad saada ohtlikuks Känguru liike: Hiidkänguru (Macropus) Metskänguru (Protemnodon) Puiskänguru (Dendrolagus) Kaljukänguru (Petrogale) Toitumine Taimtoidulistena täidavad nad Austraalias looduses selle ökonisi, mis muial mandreil sõralised Osa neist sööb ainult kindlat liiki taimi Inimene on hävitanud mitut liiki känguruid, kui põllu- ja aiakahjuritena ning muutnud need niiviisi väga haruldaseks Söövad lehti, liaane, sõnajalgu, metsmarju ja puuvilju Vahel söövad ka l...

Geograafia-bioloogia
13 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Putukad

Putukad Lülijalgsed Ämblikulaadsed Skorpionilised Putukad Mardikalised Liblikalised Kahetiivalised Kiletiivalised Sihiktiivalised Lepatriinu Lepatriinu Lepatriinud on eredavärvilised, tavaliselt punase ­ mustakirjud. See värvus on neile kaitsevärvuseks. Omavad kaks paari tiibu ­ lennutiivad ja kattetiivad. Parm Sugukond parmlased kuuluvad putukate klassi kahetiivaliste seltsi. Parmud on levinud kogu maailmas ja neid tuntakse verdimevate putukatena. Emane ja isane parm Kõik isased parmud toituvad Emane parm munemas....

Geograafia-bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
13
pptx

PÕDER

Keskool põder Alces alces Ladinakeelne nimetus Hirvlaste sugukond Suurim Sarvik ja metsauhkus Kehaehitus Pikad jäsemed Laiad sõrad Pikk ülamokk 40 cm habe lõua all TÄISKASVANUD PÕDER 600 kg = 10 mehe kaaluga 3 m pikkune Põdrapull Uhked sarved Emane põder Põdralehm Sarved puuduvad põdravasikas Kannab 8 kuud Ilmale tuleb aprilli lõpul, üks harva kaks põdravaskat Kaalub 615 kg Iga päevaga juurde 2 kg toitumine Toitub taimedest : Suvel 3040 kg Talvel 1420 kg Männi ja kuusekoorest vajalike aineid Metsa kahjustused Loomadele söögiks sool PÕDER EESTI METSADES 10 000 põtra Kütitakse kolmandik Arv ei vähene Juurde kasv 30% rünnakud Surmav jalahoop Ho...

Geograafia-bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

EESTI JÕED

klass Eesti jõed 7308 vooluveekogu kogupikkusega - 31 019 km 90% jõgedest on lühemad kui 10 km Pikimad jõed: Võhandu 162 km Pärnu 144 km Põltsamaa 135 km Loomastik Paljudele lindudele on jõed ja nende ümbrus pesitsus- ja toitumispaigaks; Poolveelise eluviisiga imetajaist: Kobras, mügri, ondatra ja vähearvukas saarmas Euroopa naaritsa (elas Eesti jõgedes veel hiljaaegu) on ameerika naarits ehk mink välja tõrjunud Sõõrsuid elutseb jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki (50 taksonit). Sagedamad ja arvukamad on haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, jõeforell, luts ja viidikas. Kalandusliku tüpoloogia järgi on Eestis enim forelli-, haugi-, särje-, ahvena- ja särje-haugijõgesid. Suurtaimestik 124 liiki soontaimi, 22 liiki samblaid ja 35 taksonit vetikaid. Õistaimedest kasvab enim kollast vesikuppu, harulist ja vegetatiivset jõgitakjat, konnaosja, järvekaislat, harilikku kuuskheina, pilliroogu ja...

Geograafia-bioloogia
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun