materjaliteaduses, nanotehnoloogias, meditsiinis ja regeneratiivses meditsiinis. Põhilised biotehnoloogias kasutatavad organismid on bakterid ja seened. Juba ammu enne biotehnoloogia mõiste kasutuselevõttu kasutati elusorganisme inimestele vajaliku tootmiseks. Toiduainetele lisatakse teatud keemilisi elemente: Jodeeritud sool Kaltsiumiga rikastatud mahlad ja piimatooted Rauaga rikastatud maisihelbed jn Biotehnoloogia eelised ja probleemid Eelised: Suur energiasäästlikkus Jäätmevaba või loodusele kahjutute jäätmete teke Odav tooraine Probleemid: Kasutatavad organismid on tundlikud keskkonnategurite suhetes (temperatuur, kontsentratsioon) Teadlastel kulub palju aega vastavate tüvede saamiseks Saab toota vaid teatud aineid Biotehnoloogid Eestis Eesti biotehnoloogid uurivad vähirakke, viiruseid, biotehnoloogia kasutamist keskkonna säästlikuks majandamiseks jn.
Hendrik Kuusk AT-09 Rakendusbioloogia. Fundamentaalteadus ja rakendusteadus. Kõiki loodusteadusi saab vaadelda kahest küljest. Kui uuritakse objektide või nähtuste olemust, nendega seotud seaduspärasusi, siis on tegemist fundamentaalteadusega ehkpõhiteadusega. Teiselt poolt on inimesed ammustest aegadest püüdnud avastatud loodusnähtusi praktilisel otstarbel kasutada. Nende püüdluste baasil on kujunenud rakendusteadused. Need on teadused, mis tegelevad loodusteaduslike teadmiste praktilise rakendamise printsiipide ja meetodite otsimise ja arendamisega põllumajanduse, meditsiini, tööstuse, energeetika, transpordi, olme jm. Tarbeks. Rakendusbioloogia on teadus, mis seisneb bioloogia põhiharude avastatud seaduste ja loodud teooriate praktilises kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises, luues vastavate juhiste, meetodite ja võtete süsteemi. Rakend
Biotehnoloogia ja geenitehnoloogia Aire Tael K06a Pärnu 2009 Biotehnoloogia ja geenitehnoloogia file:///C:/Users/Kalev/Desktop/geen.bmp Biotehnoloogia Biotehnoloogia on rakendusbioloogia haruteadus, mis kasutab erinevate elusorganismide elutegevusele tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Peamisteks organismirühmadeks, mida inimene biotehnoloogilistes protsessides rakendab, on bakterid ja seened. Viimasel ajal on võetud kasutusele ka taime- ja loomarakkude kultuure, mida kasvatatakse mitmesuguste ainete saamiseks erisöötmetel.
geneetiliselt muundatud organisme (GMO-sid). Euroopas kasutatakse ning müüakse geneetiliselt muundatud sojauba ja maisi. Nende mõju inimese tervisele on palju uuritud, kuid kahjulikku toimet pole tõestatud. Geneetilise muundamise puhul on põhimõtteliselt tegu sordiaretusega, kuid see on oluliselt kiirem ja tõhusam viis soovitud tulemuseni jõudmiseks. Geneetiliselt muundatud toiduainete eelised ja probleemid Eelised Probleemid · Suurem saagikus leevendab inimkonna toiduprobleeme. · Kultuurtaimede suurem elu-jõulisus ja haiguskindlus. · Keskkonna saastatuse vähendamine, kasvatatakse kahjuritele mürgiseks muudetud transgeenseid kultuure. · Eetikaprobleemid igale organismile jäägu oma normaalne genoom. · Võib olla kahjulik inimese organismile. Mõni allergiat põhjustav valk võib sattuda toitu, kus teda normaalselt ei leidu. · Võimalik negatiivne mõju keskkonnale
· Bakterid toodavad puuvilla. · Bakterid puhastavad maaki. · Bakterid puhastavad reovett (aktiivmuda). Kütused: · Kasutatava kütusena on arvestataval kohal madala kvaliteediga etanool ja metaan. · Biotehnoloogiline lähenemine kütustele on kasulik kahel eesmärgil: vabanetakse loodust reostavatest tootmisjääkidest ning saadakse kvaliteetne kütus. Rakendusbioloogia harud: · Funktsionaalne toit · Biotehnoloogia · Geeniteraapia · Geenitehnoloogia · GMO Mis on funktsionaalne toit? · Euroopas kehtiva definitsiooni järgi on funktsionaalne selline toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. Mis on funktsionaalne toit 2? · Haiguste ravimine funktsionaalse toidu mõiste alla ei käi. Funktsionaalseks saab tavaline toit siis, kui sinna on lisatud teatud
GEENITEHNOLOOGIA Pärilikkust muudetakse DNA siirdamise teel. Muudetakse nii taimede kui loomade pärilikke omadusi ning diagnoositakse ja ravitakse haigusi. Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõbede raviks. Geeniteraapiat on kahte liiki: somaatiline, sugurakke mõjustav. SOMAATILINE GEENITERAAPIA ehk ravikloonimine Ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. SUGURAKKUDE MÕJUSTAMINE Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-embrüosse - see on nii tulevase elusolendi kui ka tema järglaste ennetav ravi. Teisel juhul viiakse geen üksikisiku sugurakkudesse. See ravivõte ei mõjusta otseselt antud isikut, vaid peab tagama, et tema järglased sünniksid mingi kindla tunnusega või ilma selleta KLOONIMINE Täiskasvanud
Üldbioloogilised- geneetika (pärilikkus), molekulaarbioloogia (pärilik info), rakubioloogia, ökoloogia (elusa ja eluta looduse omavaheline suhe). Eribioloogilised- botaanika (taim), zooloogia (loom). Biotehnoloogia eelised Tänu sellele avastati palju kõrgtehnoloogilist, eriti toiduainetööstuses ja seda mitmekesistades ja ravimite väljatöötamisel, täiustada raviprotseduure ning tootmisel, aga ka eriomadustega taimesortide loomisel. Biotehnoloogia probleemid Bioloogilise relva väljatöötamine, eetilised probleemid- kõlbeline või mitte. Suur ajakulu. Tundlikud keskkonnategurite suhtes. Millega tegeleb biomeetria? Bioloogiliseks uurimiseks kohandatud matemaatiliste meetodite kompleks. Millega tegeleb biokeemia? Bioloogiline keemia on teadus elava keemilisest koostisest, elusorganismi keemiliste komponentide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Mis on biogeograafia?
· Ravikloonimine · Tüvirakk hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkuseks · Totipotentne tüvirakk · Pluripotentne tüvirakk · Multipotentne tüvirakk · Rakuteraapia kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni parandamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega; on seotud tüvirakkude eraldamise ja kultiveerimisega. · Geenitehnoloogia molekulaargeneetika rakendusharu DNA-fragmentide (geenide) siirdamine rakkude ja organismide geneetilise informatsiooni muutmiseks või nende kasutamine pärilike haiguste diagnoosimisel ja indiviidide geneetilisel tuvastamisel. · Rekombinantne DNA DNA molekul, mis koosneb tehnogeneetiliste meetoditega ühendatud eri liikidelt pärit geenidest ning muudest järjestuslõikudest. · Transgeenne organism organism või rakk, mille genoomis sisaldub, avaldub ja
Kõik kommentaarid