Termodünaamika II kodune töö Ülesanne 1. Q1 = 200 + 5*10 = 250kJ Q2 = Q1 L L = 141 5 = 136kJ Q2 = 250 136 = 114kJ =? = (Q1- Q2)/ Q1 = L/ Q1 = 136/250 = 0,544 Q2 = ? Vastus: = 0,544 ja Q2 = 114kJ Ülesanne 2. t1 = 485 + 5 = 4900C = 763K = 1 - t2 / t1 t2 = 150 5*2 = 1400C = 413K = 1 413/763=0,46% Vastus: tööks kulub 46% ja ülejäänud (54%) siseenergia muutuseks Ülesanne 3. T1 = 140+5=145oC=418K T2 = 20oC=293K = 1 -T2 / T1 =? = 1 293/418=0,3= 30% Vastus: maksimaalne kasutegur on 30% Ülesanne 4. M=1,5+5*0,1=2kg Ek = 1/2 mv2 = Q h=15m v 02 v2 = 2gh v= 2gh v= 2*9,8*15 = 17,1m/s t=20 oC=293K Q=1/...
docstxt/1386236874915.txt
Takistuse temperatuurisõltuvus. Praktikum nr. 6. Metalli takistuse temperatuuriteguri ja pooljuhi omajuhtivuse aktivatsioonienergia määramine.
Maa magnetvälja horisontaalkomponent. Praktikum nr 8.Maa magnetvälja magnetilise induktsiooni horisontaalkomponendi määramine.
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 9 OT allkiri: VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kasuteguri määramine sõltuvalt elemendi, kolme reostaadi ja lülitiga. voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. Skeem Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast (koormusest). Voolu tugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, võrreldes tei...
jrk nr k asukoht x 2l Lk LuksmeetriSuhteline sin näit intens. 1 -5 44,0 49,5 25,0 1,8 0,0030 0,022727 2 -4 48,6 40,2 20,4 2,9 0,0048 0,018545 3 -3 53,3 31,0 15,7 4,5 0,0074 0,014273 4 -2 57,8 22,1 11,2 9,5 0,0156 0,010182 5 -1 62,5 12,8 6,5 24,1 0,0396 0,005909 6 0 69,0 - - 608 - - 7 1 75,3 12,8 6,3 25,5 0,0419 0,005727 8 ...
Jkr nr Aeg s R1 R1(i/i0) R1ln(i/i0) Antud: U= 30 1 0 147 0,98 -0,020203 R= 200000 2 5 125 0,833333 -0,182322 i0= 150 3 10 116 0,773333 -0,257045 0,15 4 15 102 0,68 -0,385662 5 20 91 0,606667 -0,499776 6 25 82 0,546667 -0,603916 7 30 74 0,493333 -0,70657 8 35 67 0,446667 -0,805943 9 40 61 0,406667 -0,899761 10 45 ...
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm tuumaosakeste vahel; nõrk vm tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i s...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Sergei Ovsjanski Teostatud: Õpperühm: IAEB 21 Kaitstud: Töö nr. 26 OT Vabad võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: sumbuvate võnkumiste uurimine impulssgeneraator, mahtuvus-, induktiivsus-, võnkeringis, mis koosneb ja takistusmagasinid, ostsillograaf. induktiivpoolist L, kondensaatorist C ja aktiivtakistust R. Skeem Arvutused ja veaarvutused Võnkeringi kriitilisele reziimile vastava aktiivtakistuse ja selle vea arvutamine. L 0.1 Rkr = 2 =2 = 1421 1400 C 0.198 10 -6 2 ...
docstxt/135367107895.txt
docstxt/135323736897.txt
docstxt/135323762091.txt
m Dv (mm) Dp (mm) Dm (mm) m 2m 4 18,1 38,2 20,1 0,00873913 0,000076372 3 14,6 42,4 27,8 0,01208696 0,000146095 2 11,6 45,3 33,7 0,01465217 0,000214686 1 9,2 47,5 38,3 0,01665217 0,000277295 0 7,0 49,7 42,7 0,01856522 0,000344667 x y 4 0,000076372 2m=f(m) 3 0,000146095 2 0,000214686 0,000400000 1 0,000277295 0,000300000 0 0,000344667 5 0,000200000 6 0,000100000 7 8 0,000000000 0 1 2 3 4 5 6 7 8 k lamda ...
docstxt/135616605726.txt
docstxt/135616610929.txt
docstxt/135670438398.txt
docstxt/135610852176.txt
docstxt/13561087383.txt
docstxt/135610867465.txt
1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsioonipri...
Arvutused koos mõõtemääramatustega 22,5 2,94 3,57 3,26 0,094 0,089 0,005 0,055 21,0 3,70 4,60 4,15 0,120 0,113 0,007 0,058 19,5 4,75 5,97 5,36 0,154 0,146 0,009 0,061 18,0 6,16 7,84 7,00 0,202 0,190 0,012 0,063 16,5 8,06 10,18 9,12 0,263 0,249 0,014 0,057 15,0 10,50 13,37 11,94 0,344 0,324 0,020 0,061 13,5 13,55 16,98 15,27 0,440 0,414 0,026 0,062 12,0 17,11 20,70 18,91 0,545 0,511 0,034 0,066 10,5 20,56 23,80 22,18 0,639 0,604 0,035 0,058 9,0 23,88 26,40 25,14 0,725 0,684 0,041 0,060 7,5 26,48 28,44 27,46 0,791 0,746 0,046 0,062 6,0 28,50 29,50 29,00 0,836 0,791 0,045 0,057 4,5 29,90 30,...
Arvutused koos mõõtemääramatustega Takisti nr.1 Jrk nr 1 4,80 5,20 455,00 492,92 2,86 8,16 2 4,90 5,10 472,00 491,27 1,21 1,45 3 5,00 5,00 493,00 493,00 2,94 8,64 4 5,10 4,90 509,90 489,90 -0,16 0,02 5 5,20 4,80 526,00 485,54 -4,52 20,44 6 5,30 4,70 550,00 487,74 -2,32 5,40 Takisti nr.2 Jrk nr 1 4,80 5,20 708,00 767,00 -0,61 0,37 2 4,90 5,10 737,00 767,08 -0,53 0,28 3 5,00 5,00 768,00 768,00 0,39 0,15 4 5,10 4,90 799,90 768,53 0,92 0,85 5 5,20 4,80 832,00 768,00 0,39 0,15 6 5,30 4,70 865,00 767,08 -0,53 0,29 Takistid nr.1 ja nr.2 paralleelselt Jrk nr ...
Newtoni seadused Füüsika 10 klass Antsla Gümnaasium Isaac Newton · Inglise teadlane · 1642. 1727 a · Töötas välja kehade liikumise seadused, gravitatsiooniõpetuse, optika põhiseadused ja terve rea teooriaid matemaatika alal. · avastas, et valge valgus koosneb värvilistest osistest · leiutas peegelteleskoobi · Newtoni I seadus keha on paigal või liigub kiirenduseta, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus. Newtoni esimene seadus Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlselt ja sirgjooneliselt; F2 F1 Newtoni II seadus keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja ...
FÜÜSIKA LABORATOORSETE TÖÖDE ARUANNE Õppeaine: Füüsika II Ehitus teaduskond Õpperühm: KEI 11/21 Üliõpilased: Tallinn 2013 SISUKORD Lähteülesanne 1.Voltmeetri kalibreerimine ............................................................................3 2. Eritakistus.........................................................................................................5 3.Vooluallika kasutegur.........................................................................8
docstxt/135085101464.txt
1)Mille järgi otsustatakse, kas kehal on laeng või mitte? Laetud kehade vahel esineb elektriline vastasmõju. Selle vastasmõju olemasolu järgi otsustatakse kas kehal on laeng või mitte. Samamärgilised laengud mõjutavad teineteist tõukejõududega, erimärgiliste laengute vahel on tõmbejõud. 2)Millised laenguid omavad neutron, prooton, elektron? Neutronil laeng on 0 (ei oma laengut), prootonil on positiivne laeng (+e), elektronil negatiivne laeng (-e). 3)Mida nimetatake elementaarlaenguks? Kui suur ta on? Väiksemat laengut, mida ei saa osadeks jagada nimetatakse elementaarlaenguks. e=1,6X10 -9 4)Millised jõud mõjuvad laetud kehade vahel? Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade vahel aga tõmbejõud 5)Mida nimetatakse elektriseerimiseks? Elektriseerimiseks nimetatakse kehale elektrilaengu andmist. 6)Kuidas saab kehi elektriseerida? Kehade elektriseerimisvõimalus on kolm: 1)hõõrdumine 2)Laengute ülekandm...
Rs A1 A2 A3 A4 lamba1 1,176471 1,272727 16 0 40 34 28 22 0,162519 1,428571 1,428571 51 35 40 28 20 14 0,356675 1,538462 1,6 86 70 40 26 16 10 0,430783 2 2 121 105 40 20 12 6 0,693147 2,222222 2 156 140 40 18 8 4 0,798508 2,5 1,5 191 175 40 16 6 4 0,916291 2,857143 2 226 210 40 14 4 2 1,049822 1,2 1 0,8 ...