Grammatilised sõnaraamatud Need on: Õigekirjutussõnaraamat. Kirjakeele sõnaraamat, mis esitab ainult ortograafianormingud, vahel minimaalselt ka muud infot. Nt., ,,Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat" Tallinn, 1918 näitab ka sõnade muutmist ja sisaldab tähtsamad keelereglid. Vormisõnaraamat esitab kirjakeele sõnade käänamise ja pööramise info. Nt Ülle Viks ,,Väike vormisõnastik" Tallinn, 1992. Etümoloogiasõnaraamat On erinevalt teistest sõnaraamatutest diakrooniline, st ta seletab sõnade päritolu, sugulusseoseid ja arengulugu. Alo Raun ,,Eesti keele etümoloogiline teatmik" Maarjamaa kirjastus, 1982. Seda valemiku ülesandeks on anda lugejale mingit aimu eesti keele sugulastest. Välja jäetud kõik võõrsõnad, uuemaid oskussõnu ja onomapoeetilisi ning deskriptiivseid sõnu. Välja on jäetud ka vananenud sõnu
ajaloost, eesti keele ajaloolisest fonoloogiast, laensõnade foneetilisest kohanemisest jms. Sõnaraamatu kasutamist hõlbustaks ka indeks. Algul kavatseti sõnaraamat valmis saada 2008. aasta lõpuks, kuid peagi ilmnes, et tegelik töö maht on niivõrd ulatuslik, et ainult kolme koostajaga on selle ajaga võimalik valmis saada vaid esialgne käsikiri. Selle koostamisega jõuti lõpule 2009. aasta kevadel. Instituudi praeguses tööplaanis on kavas etümoloogiasõnaraamat trükki anda 2011. aastal. Sõnaartikli struktuur Artiklis on esitatud mitme arutelu käigus, mis kestsid ka paralleelselt juba alanud sõnaartiklite kirjutamisega. (lk 433-435) HAJAMÄRKUSI KAUAOODATUD ETÜMOLOOGIATE PUHUL Esimene küsimus selle sõnaraamatu puhul on: kellele see on mõeldud, kes on adressaat? Keeleteadlastel võib sõnaraamatule olla pretensioone, laiatarbesõnaraamatuna aga temast praktilisele inimesele kasu ei ole. sõnaseletused
on kaks ema või isa. Vanas kirjakeelekorpuses oli palju kristlikku konteksti, mis tänaseks on kadunud. Tegelikult oli see kadunud juba 19. sajandi lõpust alates. 22 KIRJANDUS EKSS 2009 = Eesti keele seletav sõnaraamat; http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi? Q=ema&F=M. Vaadatud 10.10.2014. ETY 2012 = Eesti etümoloogiasõnaraamat 2012; http://www.eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=ema&F=M&C06=et. Vaadatud 10.10.2014. Vana kirjakeele korpus 2009; http://www.murre.ut.ee/vakkur/Korpused/Otsi/vakk_mrg_paring.php? word0=ema&lemma0=&meaning0=&pos0=s&form0=&language0=&wwh0=all&lw h0=all&mwh0=all&G=K&T%5B%5D=HL&T%5B%5D=S&T%5B%5D=PW&T %5B%5D=KK&T%5B%5D=JV1&T%5B%5D=KM&T%5B%5D=WKK&T%5B %5D=LT&T%5B%5D=TV&T%5B%5D=JV2&T%5B%5D=FD&T%5B
algtüvele. Laentüved on teisest keelest laenatud. Etümoloogiateaduse eesmärk on teha kindlaks sõnatüve vasted sugulaskeeltes ja/või laenuallikas. Ühtlasi uurib etümoloogiateadus ühe keele sõnade omavahelisi päritoluseoseid, selgitades välja, missugused sõnad (nt häälikuliselt erinevad tüvekujud, eri tähendusega häälikuliselt sarnased sõnad, tuletised) lähtuvad keeleajalooliselt ühest ja samast tüvest. Etümoloogiasõnaraamat ongi sõnaraamat, mis sisaldab teavet keele sõnatüvede päritolu ja sõnade omavaheliste päritoluseoste kohta. Neist kolmest küsib ka ühe. Need on meetodiküsimused. 5. Milliseid meetodeid kasutab etümoloogiateadus? (Metsmägi 2012; lk 18-20; 23-24) Selleks, et teha kindlaks sõnatüve vasted sugulaskeeltes ja/või laenuallikas, tuleb enesestmõistetavalt erinevate keelte (ja murrete) sõnu omavahel võrrelda
annaabi.ee 
