Tritoni valguse peegeldumisvõime on 90% ja pind on kaetud mitmesuguste triipude ja vöötidega. Tritoni pinnatemperatuur on -236°C. Nereidi orbiit on väga piklik, kaugus Neptuunist muutub 1,3 miljonist kuni 10 miljoni kilomeetrini. Nereid on üks tumedamaid kehi Päikesesüsteemis, kuna viimane peegeldab tagasi vaid 5% valgusest. Triton ja Nereid Triton (1846). Nereid (1949). Huvitavat Nime on Neptuun saanud Vana-Rooma merejumala Neptuuni järgi. 25. augustil 1989. aastal jõudis automaatjaam "Voyager 2" Neptuuni juurde, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Neptuunil on sisemine soojusallikas - see kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Neptuuni on võimalik vaadelda binokliga, aga näha on ainult rohekat pisikest ketast. Neptuuni sümbol:
Tallinna 32.keskkool Neptuun Koostaja: Hannela Melis 2016 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine
Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast, välimus on ka sarnane. Kaaslasi on Neptuunil kaks: Triton ja Nereis. Ilmselt hakkab peake Neptuuni Päikesesüsteem lõppema. Oma nime on ta saanud Vana- Rooma merejumala Neptuuni (Kreekas: Poseidoni) järgi. Neptuuni sinine värvus on punase valguse neelamise tulemus metaani poolt atmosfääris. Neptuuni omadused Keskmine kaugus päikesest on 4497 miljonit km. Asub maast 63 valgusaasta kaugusel.
matemaatik Urbain Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril. Le Verrier'st sõltumatult arvutas planeedi asukoha välja inglane John Couch Adams, kelle arvutuste järgi leidis selle üles teine inglane James Challis. Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lalande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas ja massilt kolmas. Diameeter: 49 532 km (ekvatoriaalne) Mass: 1,0243×1026 kilogrammi 17,147 Maad Pöörlemisperiood: 16 tundi ja 7 minutit Tiirlemisperiood: 164,8 Maa aastat Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989. aastal, olles läbinud neli ja pool miljardit kilomeetrit, kulutades selleks 12 aastat. Suurima lähenemise hetkel lahutas jaama kaameraid planeedi
........................................................................................6 Triton..............................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................8 2 Sissejuhatus Neptuun on kaheksas ehk viimane planeet meie päikesesüsteemis. Neptuun on ka väga kuulus oma avastusloo poolest. Neptuunil on ühe aasta pikkus 164.8 maa aastat ja üks ööpäev kestab 16 tundi ja 7 min. Suuruselt, diameetri järgi on Neptuun neljas planeet. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, Maast on aga Neptuun massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled, esinevad suured
Neptuun Koostaja: 2009 Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine
minutit ning pöörleb tiirlemise suunas. Neptuuni ekvatoriaalne diameeter on 49 532 kilomeetrit, mis teeb temast suuruselt neljanda planeedi. Uuritava planeedi mass on 1,0243×1026 kilogrammi, mis on 17,15 korda suurem Maa omast. Joonis 1. Neptuuni suuruse võrdlus Maaga Joonis 2. Neptuuni kaugus Päikesest 2. AVASTUSLUGU Huvitavaim oli Neptuuni avastamise lugu. Teosed kirjeldavad seda kui klassikalise füüsika ja taevamehaanika suurt saavutust. Teatavasti avastati Neptuun Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal. Sellest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. Inglise matemaatik ja astronoom John Couch Adams ning temast sõltumatult Prantsusmaalt pärit Urbain Jean Joseph Le Verrier arvutasid uue planeedi asukoha välja. Viimase poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Gottfried Galle 23. septembril 1846. aastal. Arvutamine põhines arvutustel, mis saadi Jupiteri, Saturni ja Uraani positsioone
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat Neptuun Ella-Lorena Miidu LM-08 Sisukord 1.Neptuuni lühikirjeldus 2.Avastamine 3.Mõõtmed 4.Asukoht ja välimus 5.Neptuuni kaaslane 6.Voyager 2 7.Triton 8.Neptuuni rõngad 9.Kasutatud kirjandus 1. Neptuuni lühikirjeldus Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päiksesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest
Kõik kommentaarid