Valguse käsitluse kaks teooriat. Korpuskulaarteooria – Suutis seletada
varjude
tekkimist. Ei suutnud seletada valgusvihkude üksteisest läbimist.
Eestvedaja Newton.
Laineteooria – Laine saab levida teatud keskkonnas. Valgus levib eetris. Seletas
valgusvihkude teineteise läbimist kuid ei suutnud seletada varjude tekkimist.
Eestvedaja Hygens.
Kumba käsitlust rohkem usuti ? Miks? Rohkem usuti
korpuskulaarteooriat, sest Newtonil oli suurem autoriteet.
Mis on eeter ? Eeter on
nähtamatu keskkond, mida pole näha, kuid mis täidab kogu universumi. Valguse
levimise koht.
Kirjelda valguslainet. Valguslaine koosneb kahest teineteist esile
kutsuvast väljast. Elektri- ja magnetväli liiguvad risti levimise suunaga ja nad on
omavahel risti. St seda, et valguslaine on
ristilaine .
Kirjelda valguslainete kahte
kirjeldamisviisi. Kuidas laine käitub ühes kohas ja kuidas ta liigub ruumis edasi.
Miks võib valguslainest rääkides silmas pidada ainult elektrivälja muutumist?
See kõik, mis toimub elektriväljadega juhtub ka magnetväljadega. Valguse toime
registreerimisel tekitab elektriväli signaali.
Millised suurused iseloomustavad
valguslainet? Periood, kiirus, sagedus ja
lainepikkus .
Kuidas on seotud omavahel
lainepikkus, sagedus ja kiirus? Mida madalam on sagedus, seda suurem on
lainepikkus ning leviala. Laine lõikumist ajaühikus näitab kiirus, mis on
aeglasem .
Millist valgust nimetatakse nähtavaks valguseks? Elektromagnetlainet, mille
lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760nm lühemaid ja pikemaid laineid
inimesed ei näe.
Millest koosneb valge valgus? Kes, millal ja kuidas selle avastas?
Valge värvus koosneb kõikidest teistest värvidest. Selle avastas
Isac Newton 17.
sajandil, sest ta lahutas valguse
prisma abil
spektris .
Mida tähendab lause:
„Värvusaistingud on suhtelised“? Et iga inimene näeb värve erinevalt, kuid ka ühel
inimeles võivad tekkida erinevad
aistingud , kui vaadata ühte ja sama objekti erinevaid
olukordades.
Kõik kommentaarid