Rakvere Ametikool Esmaabi elektriõnnetuse korral Koostaja : Rakvere 2009 1. Tee kindlaks kannatanute arv 2. Enne kannatanu abistamist lülita elektrivool välja · Ära puuduta paljaste kätega voolu all olevat inimest. · Voolu all olevale inimesele võid läheneda ainult pinnasest isoleerituna (kummisaabastes, kuiva laua servaga). · Ära kunagi kasuta kannatanud eemaldamiseks elektrivoolu hästi juhtivaid esemeid. · Kõrgepingevoolu all oleva kannatanu peavad päästma enne esmaabi andmist päästjad või elektrisüsteemide asjatundjad, ilma nende loata ära kannatanule lähene. 3. Kannatanu seisundi hindamine · Kui inimene on järsku kaotanud teadvuse ja näib elutu selgita, kas teda on vaja elustada. · Püüa tuua ta teadvusele teda ettevaatlikult raputades ja temaga rääkides. 4...
elektriseadmete pingestatud osadega, töös nendega ilma pinge eelleevendamiseta. Peamised elektrivigastuse põhjused on hooletus ja hoolimatus. Teisisõnu, elektrilöökide põhjusi saab süstematiseerida järgmiselt: Tehnilistel põhjustel (seadmerike, vale ekspluatatsioon) Organisatsiooniline (mittevastavus ohutusnõuetele) Psühho-füsioloogiline (väsimus, vähendatud tähelepanu). Abi elektriõnnetuse juhul [2;4] Kui keegi saab elektrilöögi, peaks abistaja esmalt hoolitsema enda ohutuse eest. abistaja ei tohi ohvrit ise puutuda niikaua, kuni ohver on pinge all. Sõltumata sellest, millist tüüpi on elektrivigastus (ainult juhul, kui see ei ole loomulik, näiteks pikselöögi tulemus), esimene asi mida on vaja proovida teha on allikat välja lülitada: vajutada lülitit seadel, vinnaklülitit keerata korke välja keerata või elektrijuhtmeted rikkuda
nõuetele hindajate ja tõendajate tegevuse järelevalve; elektriõnnetuste põhjuste väljaselgitamine ja ennetavate meetmete kavandamine; Ehk siis jälgivad, et kõik elektripaigaldised oleks ohutud ja vastaksid nõuetele. A: http://www.tja.ee/elektriohutus 12. Kes vastutab elektriseadmestiku ohutuse eest kasutaja eravaldustes? V:Omanik ise. A:[9] 13. Kuidas käituda elektriõnnetuse korral? V: Esmalt lülitada vool välja ja siis kutsuda kiirabi. Kui kannatanu hingab ja on teadvuseta, siis tuleb ta panna külili lebama, kui aga ei hinga, siis peab viivitaatult suust suhu hingamist tegema. Pulsi puudumisel ka südamemasazi. A:[9] 14. Miks on elekter inimesele ohtlik? Kuidas see oht avaldub? Mis elektri tagajärel inimkehas toimub? V: Soojuslik toime avaldub põletustes, vere temperatuuri tõusus, südame,
( paigaldiste omanikel ja elektritööde eettevõtjatel on kohustus on teavitada inspektsiooni toimunud elektriõnnetustest ) A: http://www.tja.ee/elektriohutus , http://www.tja.ee/toostusohutus 12. Kes vastutab elektriseadmestiku ohutuse eest kasutaja eravaldustes? V: Maja- või suvilaomanikuna vastutate te ise sealse elektriseadmestiku ohutuse eest. A: http://www.tja.ee/elektriohutus-kodus 13. Kuidas käituda elektriõnnetuse korral? V:Vooluringi sattunud inimest ei tohi puutuda. 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Esimesel võimalusel tuleb elekter välja lülitada. Välistingimustes tohib kannatanut voolu all olevast juhtmest puutoikaga eemaldada vaid madalpingevõrgus. Kui pole teada, millise elektrivõrguga on tegemist, helistage
( paigaldiste omanikel ja elektritööde eettevõtjatel on kohustus on teavitada inspektsiooni toimunud elektriõnnetustest ) A: http://www.tja.ee/elektriohutus , http://www.tja.ee/toostusohutus 1 Kes vastutab elektriseadmestiku ohutuse eest kasutaja eravaldustes? 2 V: Maja- või suvilaomanikuna vastutate te ise sealse elektriseadmestiku ohutuse eest. . A: http://www.tja.ee/elektriohutus-kodus 1 Kuidas käituda elektriõnnetuse korral? 3 V:Vooluringi sattunud inimest ei tohi puutuda. . Esimesel võimalusel tuleb elekter välja lülitada. Välistingimustes tohib kannatanut voolu all olevast juhtmest puutoikaga eemaldada vaid madalpingevõrgus. Kui pole teada, millise elektrivõrguga on tegemist, helistage 112 ja oodake abi. Keskpingevõrgus on ohtlik ala maapinnal ligikaudu 8 meetri ümbruses juhtme maaühenduse kohast, niiskete tingimuste korral (näiteks vihm või märg muru) ka
*elektriseadmed, mille pistik on kaitsekontaktiga Iklass *kaitseisolatsiooniga elektriseadmed tähisega IIklass *kaitseväikepingel töötavad (kuni 50V) elektriseadmed IIIklass Sama otstarbega elektriseadmed võivad olla erinevate ohutusklassidega; seda määravad seadme kasutamisvõimalused. Mida suurem on ohutusklassi näitav number, seda ohutum on seade. III klassi ohutusseadmed on kõige ohutumad. 39. Elektriõnnetuse kannatanule esmaabi osutamine Kui kannatanu on voolu all: a) otsi voolu väljalülitamise võimalust, ära puutu kannatanud, kutsu abi (112). b) püüa kannatanut vooluahelast eemaldada elektrit mitte juhtiva eseme abil, nt mingi kuiva laua abil, kutsu abi. Alles siis, kui oled kindel, et kannatanu ei ole enam elektrivoolu all ja endale ohtu ei ole tee järgnevat: kontrolli, kas kannatanu on teadvusel või mitte
rütmihäireid või koguni südame seiskumise. 41. Missugused on elektrivoolu tõttu kahjustada saanud inimese tunnused? Tunnused • Kliiniline surm, • šoki tunnused: • nahk on kahvatu, kaetud külma higiga, • pulss on kiire ja nõrk, • hingamine on sage, • kannatanu on rahutu, võivad tekkida teadvusehäired, • teadvusekadu, • hingamistakistus, • ebaregulaarne pulss, • III ja IV astme põletus, • lihaste kramplik kokkutõmme 42. Kuidas tegutseda elektriõnnetuse korral? Tegutsemisjuhised • Lülita vool välja kas lüliti või kaitsekorgi abil. • Vabasta kannatanu vooluringist puust esemega (kepp, oks, teivas). • Isoleeri ennast elektrit juhtivast aluspinnast (kummtallaga jalanõud, kuiv laud, raamatud jms). • Pärast kannatanu seisundi hindamist ja elupäästva esmaabi andmist helista kohe numbril 112 kust vajadusel saad kiirabi saabumiseni ka näpunäiteid kannatanu abistamiseks.
annaabi.ee 
