Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kategooria elektrijaamad - 5 õppematerjali

Energeetika >> Elektrijaamad
elektrijaamad on ühendatud süsteemi põhivõrku, mis tavaliselt talitleb pingel 220 – 500 kV (Eestis 110 – 330 kV Eesti elektrisüsteem on kolme 330 kV liiniga ühendatud Venemaa elektrisüsteemiga (kaks liini Narvast St. Peterburgi ja Kingiseppa ning üks Tarust Pihkvasse) ja kahe Valmierasse viiva 330 kV liiniga Läti elektrisüsteemiga.
thumbnail
20
docx

Elektrijaamad - eksamiks kordamine

soojust. See on tuntud STIG (Steam Injected Gasturbine) meetodina. Seda meetodit iseloomustavad järgmised asjaolud: Suurendab turbiini võimsust ja termilist kasutegurit võrreldes lahtise tsükliga (võimsus suureneb gaasiturbiini läbiva massikulu suurenemise ja kasutegur soojuse täielikuma kasutamise tõttu); Töötab hästi turbiini osalistel koormustel (koormust saab reguleerida sisseantava auru hulgaga); Põlemiskambrisse antava auru kogus on ligikaudu 0,1 kg 1 kg õhu kohta. STIG elektrijaamad jäävad alla kombiringprotsessiga elektrijaamadele järgmises: Kasutegur on umbes 10% väiksem; Üle 50MW võimsusega jaamade kapitaalmahutused on suuremad; Käidukulud on suuremad. Maagaasi kasutamisel väheneb oluliselt ka CO2 emissioon. See on tingitud sellest, et maagaas koosneb põhiliselt metaanist CH4 , mille põlemisel CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O tekib veeaur. Süsihappegaasi osa jääb suhteliselt väikeseks. Väikeste kombijaamade võimsus määratakse vastavalt soojusturu vajadustele

Energeetika → Elektrijaamad
60 allalaadimist
thumbnail
42
pdf

Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut

TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 5.2 Keskpingevõrkude ehitus Elektrivõrk koosneb põhiliselt liinidest ja alajaamadest. Elektriliinide kaudu toimub elektrienergia ülekanne alajaamade vahel. Alajaamades transformeeritakse elekter vajalikule pingeastmele ning jaotatakse teatud piirkonnas. Toitealajaamad on enamasti välisjaotlatega, kuigi linnades kasutatakse ka kinniseid jaotlaid. Jaotusalajaamad võivad olla mitmesuguse ehitusega (sise-, kiosk-, mastalajaamad). 5.2.1 Õhuliinid Elektrienergiat kantakse üle õhuliinidega, õhukaabelliinidega või maakaabelliinidega. Õhuliini juhtmed paiknevad õhus ning on riputatud isolaatorite abil mastidele. Kaablid paigaldatakse maasse, vette, kaabliriiulitele ja mujale. Õhuliinide ehitamisel tuleb silmas pidada looduslikke olusid. Arvestada tuleb õhutemperatuuriga, tuule kiirusega ning jäite ja selle tekkimise ajal puhuva tuulega...

Energeetika → Elektrijaamad
33 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Alajaamad II osa

(elektrilistel) kaugustel. Kaugusest sõltub generaatorite lühise perioodilise voolukomponendi reaktsioon voolu äkkmuutustele. Elektriliselt kaugete lühiste korral on perioodilise komponendi efektiivväärtuse muutumine vähemärgatav, samas aga elektrijaamade lähedal on sõltuvus suur. Sellises olukorras on sobiv teisendada tegelik elektrisüsteem ekvivalentseks kaheharuliseks, milles ühte harusse on koondatud elektriliselt lähedal asuvad suured elektrijaamad ja teise lühisest elektriliselt kauged elektrijaamad. Esimeste reaktsioon lühisvoolu suurenemisele on tugev, teisi võime vaadelda nn süsteemiharuna, mille perioodilise voolukomponendi efektiivväärtust võib vaadelda konstandina. Joonisel 6.8 on kujutatud eelöeldule vastav elektrisüsteemi kaheharuline aseskeem. ______________________________________________________________________

Energeetika → Elektrijaamad
22 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Elektrijaamad

EE elektrijaamad Eesti elektrijaam (1969) 1615 MW Balti elektrijaam (1959) 765 MW Auvere elektrijaam (2015) 300 MW Iru elektrijaama gaasiplokid (1978) 190 MW Iru elektrijaama jäätmeplokk (2013) 17 MW Virtsu tuulepark (2002) 1,4 MW Aulepa tuulepark (2009) 48 MW Narva tuulepark (2012) 39,1 MW Paldiski tuulepark (2012) 22,5 MW Linnamäe hüdroelektrijaam (2002) 1,2 MW Keila-Joa hüdroelektrijaam (2005) 0,4 MW Valka koostootmisjaam (2012) 2,4 MW Paide koostootmisjaam (2014) 2 MW

Energeetika → Elektrijaamad
7 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Energeetika, Kaevandused ja kaevandustehnika eestis, Mehhatroonika

Energeetika 1) Ava- ja allmaakaveandamine Maavara - maapõues leiduv kivim, mineraal, vedelik, gaas või orgaaniline aine, mille kaevandamine on majanduslikult kasulik ja mis on seetõttu ressursina arvel. Kaevandamisviis - kaevandamistehnoloogiate kogum, mis hõlmab endas ka kaeveõõnte ja puistangute kujundamise infot Need jagatakse tulemuse põhjal nelja klassi: põlevad maavarad, looduslikud ehitusmaterjalid, maagid, keemiline toore ja muud. Ja kaevandamise järgi kolme: pealmaa- ehk avakaevandamine, allmaakaevandamine ja veealune ehk allveekaevandamine KAEVANDAMISPROTSESSSS 1. Teeme uuringuid siin vist on mingi maavara, keskkonnaekspertiis 2. Vaja muretseda kaevandamisluba, mis antakse vastavalt kohalikule elanikkonnale, maavara vajadusele ja rohkusele maapinnas jne. 3. Projekteerimine, võimalike keskkonnamõjude uurimine - sealjuures virtuaalne kaevandamine, analüüsid jne 4. Maa kasutusõiguse omandam...

Energeetika → Elektrijaamad
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun