Seoses demokr ideedega, nende levikuga , võimalu-sega kodumaal töötada, pandi alus kunstihariduse andmisele kodumaal. Ants Laikmaa ateljeekool tln. Kristjan Raua stuudio , Konrad Mäe stuudio tartus. 1912-kunstikursused tlnas , 1914 kunstitööstuskool. (mitme nim. all) praegune Kunstiakadeemia. 1906- Tart . Põllumaj. näitusega koos kunstinäitus . Emig -reeruti soome, norra, pariisi kuna tunti huvi uute suundade vastu, takistuseks eestis oli poliitika. Kun-stiharidus omandati peterburis stieglitzi kunstitöös-tuskoolis või saksamaal
"Ärkamine nõidusunest" - mütoloogiaaineline. Neiu oli kirstus, kui võttis noormehe käe, vananes kohaselt. Pilt on kadunud ja sellest on järgi vaid hägused ülesvõtted. • Peterburi patriootide ring - 1850. aastate lõpul tekkis suhteliselt mõjukatest patriootlikest haritlastest nn. Rahvasõprade ehk Peterburi patriootide ring, tänu kellele jõudis1862 Peterburi naasnud ja rühma liidriks tõusnud Johann Köleri eestvedamisel Eesti talurahva hulgas tekkinud sotsiaalmajanduslik liikumine oma palvekirjadega ka keisri ette. Parema elu ja töö otsinguil ning maapuuduse tõttu (1/3 talurahvast oli maata) rändasid eestlased massiliselt välja Venemaale ja Ameerikasse. • Tema elu lõpuaastakümned ta oli suurtes majanduslikes raskustes. Johann Köler (1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstnik. Maalis
Kõik kommentaarid