Eesti kirjakeele kujunemine (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Eesti kirjakeele
kujunemine
Liisbet Reemann ja Kristina Pihlapuu
10.H
Eesti kirjakeele kujunemisloos
eristatakse kolme periooodi:
1. Stahli-pärane kirjaviis ( ebaühtlane ja saksapärane)-
Esimestest kirjapanekutest kuni aastani 1680.
2. Forseliuse kirjaviis, vana kirjaviis (esimene ühtlustatud
kirjakeele variant)- 1680-1843
3. Uus kirjaviis (soomepärane)- 1843 kuni tänapäev
Vana kirjaviis
● Bengt Gottfried Forseliuse ja Johann Hornungi poolt XVII
saj lõpul lihtsustatud ja täpsustatud eesti õigekirjatava.
● Rõhulise lahtise silbi pikk vokaal märgiti ühe tähega
(Loja, rõmustas), kinnises silbis kahega (maal, kuulsa).
Rõhulise lahtise silbi lühikest vokaali märkis järgneva
konsonandi kahekordne kirjutus (wagga, ühhest, rikkas ).
● Tuleb lugeda nagu tänapäeva eesti keelt õigete pikkustega.
Laused vanas kirjaviisis
Enne 13. sajandit
Kõrdan oli ühdellä vanhalla auvoisalla meehellä
ülin kurja nainõn, ken soimasi, kirosi tervehen
pitkän päivan varhaisesta hoomikkosta
hiljaisennik õhtagonnik niinkä peksi vaivaista
meestänsäq...
13. sajand
Kordan oli ühdelä vanhala auvosala mehelä ülin
kurja nainõn, ken sõimas, kiros terveen pitkän
päivän, varasõsta hoommikkosta hiljaisenniq
õhtooniq niinkä peksi vaivasta meestäsäq ...
16. sajand
Korra oli ühel vanal auosal mehel väen kaas kuri
naine, ke sõimas, kiros, terven pitkän päivän,
varasest hommikost hiliseni õhtoni nink peks
vaivast meestäsä...
17.-18. sajand
Korra oli ühel vanal auusal mehel väega kuri
naine, kes sõimas ja kiros terve pitka päiva ,
varasest ommikost ilise õhtoni ning peks vaist
meest ...
20. sajand
Kord oli ühel vanal ausal mehel väga kuri naine,
kes sõimas ja kirus terve pika päeva, varasest
hommikust hilise õhtuni ning peksis oma vaest
meest ...
Esimesed eestikeelsed kirjapanekud
● Henriku „ Liivimaa kroonika“ – 1224-1227
Esimeste eesti keelsete raamatute
ilmumine :
● 16.–17. sajandil
● seotud Saksamaa reformatsiooniliikumisega ja trükikunsti
levikuga
● jumalasõna peab kirikus kõlama selles keeles, mida
kõneleb kohalik rahvas
● igaüks peab saama pühakirja lugeda oma emakeeles
Vanim eesti keelt sisaldanud
raamat
● pole säilinud

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

liisbetike Õppematerjali autor

Esitlus Eesti kirjakeele kujunemisest

kirjaviis Eesti kirjakeele kujunemine kirjakeel

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

130

ppt

Eesti keele ajalugu ja murded

Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2

Eesti keele ajalugu