aminohaetes. Füüsikalised omadused : Värvuseta, Lõhnata, maitseta, õhust kergem, vees lahustub halvasti, saab koguda läbi vee ja katseklaasi suue alla poole, ei põle. Tähtsus inimorganismis : Tähtis valkude ja nukleiinhapete koostises. Lämmastiku saamine : Laboris NH4NO3 = N2 +2H2O, Tööstuses õhu vedeldamisel. Keemilised omadused : molekulis on kolmikside, väheaktiivne ja inertne. Lämmastiku kasutamine : inertsuse pärast : metallurgias, keemiatööstuses, toidutööstuses Dilämmastik(Naerugaas) : Ebapüsiv, värvusetu, nõrgalt meeldiva lõhnaga, annab lõbsa meele olu, narkoos. Kasutatakse : meditsiinis narkoosina, autode tuunimine. Lämmastikoksiid : värvusetu, lõhnatu, mürgine gaas, kasutatakse lämmastik happe tootmiseks. Saadakse N2 + O2 = 2NO(Kõrge temp). Lämmastikdioksiid : Saamine 2NO +O2 =2NO2. Omadused : Pruuni värvusega, Terava lõhnaga, Mürgine, kasutatakse lämmasikhappe tootmiseks. Ammoniaak : Saamine laboris 2NH4CL + CA(OH)2 = CACL2 + 2NH3 +2H2O
Atmosfääri piirid Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Rõhk Atmosfäär on väga liikuv, alludes isegi väikestele rõhuerinevustele, mille tagajärjeks on tuulte tekkimine. Atmosfääri alumises osas on õhurõhk keskmiselt 1 atmosfäär. Atmosfääri koostis Peamised atmosfääri koostisosad on dilämmastik (78%), dihapnik (21%), argon (0,9%) ja süsinikdioksiid (0,04%). Atmosfääri kihid Peamine osa atmosfäärist on koondunud maapinna lähedasse ossa, mistõttu kõrgemale tõustes vähenevad õhurõhk ja atmosfääri tihedus suhteliselt kiirelt. Pool atmosfääri massist on koondunud alumisse 5,5 kilomeetri paksusse õhukihti. Atmosfäär jaotatakse temperatuurigradiendi muutumise alusel mitmesse ossa. Kõige alumine osa on troposfäär, mis ulatub umbes 11 kilomeetri kõrgusele
Ionosfääris domineerib lämmastikoksiidist (NO) tekkiv NO+-ioon. Ionosfääri madalamas osas (50-85 km) tekib NO+ ioonisatsioonkiirguse toimel: NO + hv->NO+ +e- Kosmosekiirguse toimel tekivad seal ka N2+ - ioonid: N2 + hv -> N2++ e- Põhiline atmosfääri saastaja NO2 võib fotokeemiliselt kergelt dissotsieeruda: NO2+ hv-> NO + O 16. Lämmastikoksiidid atmosfääris ning nende muundumised. Illustreerige valemitega. Tavaliselt on atmosfääris kolm lämmastikoksiidi: dilämmastik(mono)oksiid - N2O; lämmastikoksiid NO; lämmastikdioksiid - NO2. N2O "naerugaas" tekib mikrobioloogilistes protsessides ning esineb mittesaastatud atmosfääris kontsentratsioonis ca 0,3 ppm. See gaas on suhteliselt inertne ning nähtavasti ei mängi erilist rolli atmosfääri alumistes kihtides. Selle kontsentratsioon kahaneb kiiresti kõrguse kasvuga tänu fotokeemilistele reaktsioonidele: Lõhnatu lämmastikoksiid (NO) ning punakas-pruunikas lämmastikdioksiid NO2 on tähtsad
lämmastikoksiidist (NO) tekkiv NO+-ioon. Ionosfääri madalamas osas (50-85 km) tekib NO+ ioonisatsioonkiirguse toimel: NO + hv->NO+ +eKosmosekiirguse toimel tekivad seal ka N2+ - ioonid: N2 + hv -> N2 ++ ePõhiline atmosfääri saastaja NO2 võib fotokeemiliselt kergelt dissotsieeruda: NO2+ hv-> NO + O 20. Lämmastikoksiidid atmosfääris ning nende muundumised. Illustreerige valemitega. Tavaliselt on atmosfääris kolm lämmastikoksiidi: dilämmastik(mono)oksiid - N2O; lämmastikoksiid NO; lämmastikdioksiid - NO2. N2O "naerugaas" tekib mikrobioloogilistes protsessides ning esineb mittesaastatud atmosfääris kontsentratsioonis ca 0,3 ppm. See gaas on suhteliselt inertne ning nähtavasti ei mängi erilist rolli atmosfääri alumistes kihtides. Selle kontsentratsioon kahaneb kiiresti kõrguse kasvuga tänu fotokeemilistele reaktsioonidele: Lõhnatu lämmastikoksiid (NO) ning
taastamine on väga keerukas kui mitte võimatu Atmosfäär Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Peamised atmosfääri koostisosad on dilämmastik (78% toitaine taimekasvuks), dihapnik (21% hingamiseks), argoon (0,9% ei olegi) ja süsinikdioksiid (0,04% fotosünteesiks). Veeaur (0.5- 4% temperatuuri kõikumised vähenevad) Atmosfääri fäärid Troposfäär- kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb 80% õhkkonna massist. Seal leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused- tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Seal langeb temperatuur tõustes 6°C km kohta.
annaabi.ee 
