Kontrolltöö nr.1D 1.Põhimõisted (defineeri): Andur. Tajur. Reguleeriv organ. Võimendi. Täitur. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava füüsikalise suuruse (parameetri) teiseks suuruseks, mida on parem võimendada, mõõta või juhtimiseks kasutada. Tajur on välistoimele tundlik ning sellele vahetult reageeriv anduri osa Reguleeriv organ element, mis vahetult mõjub reguleerimisobjektile reguleeritava suuruse hoidmiseks nõutud tasemel. Võimendi on seade milles teostatakse sisendsignaali võimsuse suurendamine välise energiaallika abil. Täitur on regulaatori element, mis läbi anduri ja võimendi tulevale signaalile (korraldusele) reageeri. Selleks võib olla elektri-, hüdro-, või pneumomootor, solenoidventiil, kraan, siiber jne. 2. Automaatsüsteemide klassifikatsioon (defineeri): Automaatsignalisatsioonisüsteemid (ASS). Laeva automaatikaseadmed klassifitseeritakse: A. Otstarbe järgi: ...
Süsteem – omavahel seotud elementide hulk, mida vaadeldakse ühtse tervikuna. Alamsüsteem – süsteemi S kuuluv süsteem(nt süsteem S1). Ülemsüsteem – süsteem Z kuhu kuulub süsteem S. Väliskeskkond – süsteemi S väliskeskkonnaks on kõik see, mis ei kuulu süsteemi S. Avatud süsteem – süsteem, mis on seotud väliskeskkonnaga. Väliskeskkond mõjutab süsteemi ja vastupidi. Suletud süsteem – süsteem millel ei ole seoseid väliskeskkonnaga. Süsteemi sisenditeks (sisendelementideks) on need süsteemi elemendid, milliseid vaadeldakse kui algressursse, algmaterjale, lähtesuurusi, algandmeid või -põhjuseid. Sisendid on süsteemi sõltumatud muutujad. Sisendid võivad olla mittejuhitavad või juhitavad. Süsteemi väljunditeks (väljundelementideks) on need elemendid, milliseid vaadeldakse kui tegevuse tulemusi või tagajärgi. Väljundid on süsteemi sõltuvad muutujad. Süsteemi operaatoriks (protsessiks, funktsiooniks) nimetatakse eeskirja, algoritmi, tehnoloogiat, ...
objekti kohta, inimene häälestab ja kui tekib objekti parameetrite muutumine, siis peab inimene süsteemi ümber häälestama. Süsteem ise ei ole võimeline oma struktuuri muutma. Need süsteemid pole eriti kallid, on töökindlad, kasutatakse paljude tootmisprotsesside juhtimiseks. Nad võivad olla: a) lahtise kontuuriga need süsteemid ei ole võimelised kontrollima oma töö tulemusi ja need funktsioonid täidab inimene. b) Automaatreguleerimissüsteemid. Nendes süsteemides on olemas tagasiside mille kaudu süsteem kontrollib oma tegevust ja kui on vaja, siis korrigeerib. Näiteks mõõdab temperatuuri objektis, võrdleb seda ülesandega ja kui temperatuur on kõrvale kaldunud siis avab või sulgeb klapi ja taastab etteantud temperatuuri. Adaptiivsed süsteemid (küberneetilised) Nendele süsteemidele ei ole vaja ette anda kogu infot objekti kohta. Töö käigus nad ise koguvad infot, töötlevad ja kasutavad seda oma töös. Nad
objekti kohta, inimene häälestab ja kui tekib objekti parameetrite muutumine, siis peab inimene süsteemi ümber häälestama. Süsteem ise ei ole võimeline oma struktuuri muutma. Need süsteemid pole eriti kallid, on töökindlad, kasutatakse paljude tootmisprotsesside juhtimiseks. Nad võivad olla: a) lahtise kontuuriga need süsteemid ei ole võimelised kontrollima oma töö tulemusi ja need funktsioonid täidab inimene. b) Automaatreguleerimissüsteemid. Nendes süsteemides on olemas tagasiside mille kaudu süsteem kontrollib oma tegevust ja kui on vaja, siis korrigeerib. Näiteks mõõdab temperatuuri objektis, võrdleb seda ülesandega ja kui temperatuur on kõrvale kaldunud siis avab või sulgeb klapi ja taastab etteantud temperatuuri. Adaptiivsed süsteemid (küberneetilised) Nendele süsteemidele ei ole vaja ette anda kogu infot objekti kohta. Töö käigus nad ise koguvad infot, töötlevad ja kasutavad seda oma töös. Nad
realiseerida keerulisi reguleerimisalgoritme. Kaudse toimega reguleerimise järgi tekib vajadus, kui väljundsignaalid on nii nõrgad, et ei ole küllaldased reguleerimisorgani asendi muutmiseks. Otsetoime regulaatorid kulu reguleerimiseks: I.I. Polzunovi aurumasina nivooregulaator ja J. Watti aurumasina pöörete arvu regulaator SA leht 2 lk. 2. 4 6. Ühe- ja mitmekontuurilised automaatreguleerimissüsteemid. Keerukuse järgi: Ühe ja mitmekontuurilised A) ühekontuurilised: üks regulaator reguleerib ühte objekti või ühte parameetrit B) mitmekontuurilised: Mitme füüsikalise suuruse (protsessi või objekti) üheaegne reguleerimine. Reguleerimisobjekt kuulub üheaegselt mitmesse vastastikku rohkem või vähem sõltuvasse süsteemi ja temale toimib mitu regulaatorit. 7. Stabiliseerivad-, programm- ja jälgivsüsteemid. Näited. Staatiline ja astaatiline reguleerimine. Näited.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
