a) Lineaarne karakteristik b) Mitte lineaarne karakteristik c) Elemendi ebatundlikuse piirkonnd Tegurit k nimetatakse elemendi ülekandeteguriks või võimendusteguriks k = XV1/XS1 = XV2/XS2 = tan . Andurite puhul nim. tegurit k anduri tundlikkuseks. 5.Automaatreguleerimissüsteemid (ARS). Klassifitseerimine. Automaatreguleerimissüsteemid (ARS) liigitatakse: - stabiliseerivad ARS; - programm ARS; - järgivad ARS. 6.Andurid ja nende mõõteprintsiibid. Andurite definitsioon ja liigitus. Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi
1. tase - staatilised süsteemid. See on struktuurskeemide tase, skeemid, geograafilised kaardid, päikesesüsteem jm. 2. tase - lihtsad dünaamilised süsteemid. Siia kuuluvad täpselt töötavad kellad ja muud mehaanilised masinad. 3. tase - lihtsad küberneetilised süsteemid. Antud taseme süsteemideks on süsteemid, mis sisaldavad info edastamist ja kogumist ning, mis on mingis mõttes isereguleeruvad ja suudavad tagada teatud piirides mingit tasakaalu. Näiteks termostaat, automaatreguleerimissüsteemid jm 4. tase - avatud isetaastuvad süsteemid. See on elutute ja elussüsteemide vaheline nivoo. Seda taset nimetatakse ka raku tasemeks. 5. tase - elava taimestiku tase. Siia kuuluvad kõik taimed. 6. tase - elavate loomade tase. Selle taseme süsteemidel on tunduvalt enam arenenud meeleorganid kui eelmise nivoo süsteemidel. 7. tase - inimese tase. Inimene kui keerukas isekohanev süsteem. Inimesel on kõrge tasemega mälu ning mõtlemis- ja tundesüsteem. Inimene on võimeline ise ennast
objekti kohta, inimene häälestab ja kui tekib objekti parameetrite muutumine, siis peab inimene süsteemi ümber häälestama. Süsteem ise ei ole võimeline oma struktuuri muutma. Need süsteemid pole eriti kallid, on töökindlad, kasutatakse paljude tootmisprotsesside juhtimiseks. Nad võivad olla: a) lahtise kontuuriga need süsteemid ei ole võimelised kontrollima oma töö tulemusi ja need funktsioonid täidab inimene. b) Automaatreguleerimissüsteemid. Nendes süsteemides on olemas tagasiside mille kaudu süsteem kontrollib oma tegevust ja kui on vaja, siis korrigeerib. Näiteks mõõdab temperatuuri objektis, võrdleb seda ülesandega ja kui temperatuur on kõrvale kaldunud siis avab või sulgeb klapi ja taastab etteantud temperatuuri. Adaptiivsed süsteemid (küberneetilised) Nendele süsteemidele ei ole vaja ette anda kogu infot objekti kohta. Töö käigus nad ise koguvad infot, töötlevad ja kasutavad seda oma töös. Nad
objekti kohta, inimene häälestab ja kui tekib objekti parameetrite muutumine, siis peab inimene süsteemi ümber häälestama. Süsteem ise ei ole võimeline oma struktuuri muutma. Need süsteemid pole eriti kallid, on töökindlad, kasutatakse paljude tootmisprotsesside juhtimiseks. Nad võivad olla: a) lahtise kontuuriga need süsteemid ei ole võimelised kontrollima oma töö tulemusi ja need funktsioonid täidab inimene. b) Automaatreguleerimissüsteemid. Nendes süsteemides on olemas tagasiside mille kaudu süsteem kontrollib oma tegevust ja kui on vaja, siis korrigeerib. Näiteks mõõdab temperatuuri objektis, võrdleb seda ülesandega ja kui temperatuur on kõrvale kaldunud siis avab või sulgeb klapi ja taastab etteantud temperatuuri. Adaptiivsed süsteemid (küberneetilised) Nendele süsteemidele ei ole vaja ette anda kogu infot objekti kohta. Töö käigus nad ise koguvad infot, töötlevad ja kasutavad seda oma töös. Nad
Tagasiside on positiivne kui summaatoris liituvad kaks signaali: tagasiside signaal ja lüli sisendisse otsesuunas antud signaal. TS on negatiivne kui kaks signaali on vastassuunalised. 3. Automaatreguleerimissüsteemide klassifikatsioon. ARS näited. Reguleeritava parameetri järgi 1. Temperatuur 2. Rõhk 3. Vooluhulk Jne. Muutustega kohanemine: Adaptiivne Iseseaduvad, iseorganiseeruvad, iseõppivad automaatreguleerimissüsteemid on vähemal või suuremal määral võimelised analüüsima reguleeritava või juhitava süsteemi (ühe või mitme agregaadi ehk objekti) tööreziimi ja selle alusel viimast täpsustama. Arvutitega reguleerimine. Mitteadaptiivne Reguleeritava suuruse tasakaaluväärtuse järgi ARS jagatakse staatilisteks ja astaatilisteks sõltuvalt reguleeritava suuruse tasakaaluväärtusest. Reguleerimissüsteemi loetakse tasakaalus olevaks siis, kui
annaabi.ee 
