Aurumine
Esitlejad: Anett Pero
Birgit Aasmäe
Mis see aurumine siis on?
Aurumine on vedeliku osakeste väljumine
vedelikust läbi tema vaba pinna
Kuidas aurumine toimub?
Lahkuvad vedelikust osakesed, mille
soojuskiirus on keskmisest suurem
Jäävate osakeste kiirus langeb, siis ka
temperatuur langeb
Millest oleneb aurumise
intensiivsus?
Energia hulgast mis tuleb vastuvõetava
pinnale
Molekulide konsentratsiooni vahest (õhus ja
vedelikus)
Õhurõhu vahest
Kus leiab aurumine aset?
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Birksuu01
Õppematerjali autor
Veebilanss on mingi maa-ala, veekogu, taime, biogeotsönoosi, tehnoloogiaprotsessi vms kõigi juurde- ja äravooluliikide ning vee akumulatsiooni mahtu iseloomustav näitaja. Praegusel geoloogilisel ajastul võib hüdrosfääri veevaru pidada püsivaks suuruseks, st et veeringes osaleva vee keskmine hulk ei muutu. Seetõttu peab valitsema tasakaal aurumise, sademete ja äravoolu vahel. Veebilanssi elemendid: P=Q+E+S P- sademed, Q – äravool (pinnavee ja põhjavee), E – aurumine, S – veevaru muutus Kui antud aastal P>E, siis +S ja kui vastupidi siis -S. Pika aja jooksul S=0. P=Q+E+W, kus W on juurdevool või väljavool naabervalgaladest, kui valgala piirid ei lange kokku. 4. Maakera veevarud ja veebilanss. Kogu maakera pindala on 510 miljonit km2. Maa pindmikust hõlmab 70,8% maailmameri. Kogu maakera veevaru hinnatakse olevat 1 454 000 tuh. km3.Hüdrosfääri veevaru on 1,4–1,5 miljardit km3, millest ligi 94% on ookeanides ja meredes
ja selge; kollane koidu- ja ehavalgus; kõrged pilved liiguvad tuule suunast vasakule. Kahjustuste vältimine suitsukuhjad( suits vähendab maapinna ja taimede efektiivse soojuse kiirgamist, levitavad põledes soojust), udu tekitamine, õhu soojendamine; metsaribade rajamine põhjasuunda, valida kohad, kus öökülmadeta periood on kõige pikem, mitte kasutada põhjanõlvasid, saagi õigeaegne koristamine. Pilet nr 4. Insolatsioon, otsekiirgus, hajukiirgus, summaarne kiirgus. Aurumine ( potentsiaalne ja tegelik aurustumine) Insolatsioon otsekiirguse hulk, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule ( 1 cm2) 1 minuti jooksul. Maksimaalne on juunis ja minimaalne detsembris. Otsekiirgus levib Päikese suunast tulnud paralleelsete kiirte kimbuna. Esineb sageli päikesepaistelisel päeval ja puudub öisel ajal. Hajukiirgus Päikesekiirgus, mis on hajutatud veeauru, tolmu-, õhu- ja teiste osakeste poolt. Esineb kõige rohkem pilves ilma puhul
Aeglaselt põledes soojendavad need õhku taimede ümber ja taimi endid, kasut põhiliselt viljapuuaedades, väga kulukas variant. 2) suitsukuhjad: vanim ja tundtuim variant, suits vähendab maapinna ja taimede efektiivset soojuse kiirgamist, kuhjad levitavad põledes soojust, suitsukate soodustab veeauru ja veeauru kondenseerumist, mille juures vabaneb soojus. 3) udu tekitamine: keemiline aine pannakse põlema. Pilet nr 4. Insolatsioon, otsekiirgus, hajuskiirgus, summaarne kiirgus. Aurumine (potentsiaalne ja tegelikaurustumine). Päikesekiirgus muundub atmosfääris: · osa hajub molekulidel ning tahketel ja vedelatel lisanditel; · osa neeldub. Päikesekiirgust, mis levib päikese suunast tulnud paralleelsete kiirte kimbuna nim otsekiirguseks. Mõõdetakse aktinomeetriga. Päikesekiirugst, mis on hajunud veeauru-, tolmu, õhu- ja teiste osakeste poolt nim hajuskiirguseks (tema intensiivsus sõltub Päikese kõrgusest, õhu sumedusest, aluspinna albeedost)
mujal valitseks täielik pimedus. Hajukiirguse hulka iseloomustab tema intensiivsus D, mille all mõistetakse ajaühiku (min) jooksul pinnaühikute (cm2) langenud hajukiirgust. Selle intensiivsus sõltub paljudest teguritest, nagu näiteks Päikese kõrgus, õhu sumedus, aluspinna albeedo jt, kõige suuremal määral siiski pilvitusest. Lumesadu suurendab hajukiirgust 40 70% võrra, vihm aga vähendab keskmiselt 20 25%. Summaarne kiirgus otse ja hajukiirguse summa. Aurumine selle all mõistetakse vee või jää üleminekut gaasilisse olekusse, see on muutumist veeauruks. Veemolekulid on pidevas liikumises. Aurumisel lahkuvad veest või jääst kiiremad molekulid, sellega väheneb ülejäänud molekulide keskmine kiirus. Seda mõjutab tugevalt õhuniiskus. Looduses aurab vett veekogudelt, lumikattelt, jääliustikelt, vett sisaldavalt pinnaselt jne. Mida kõrgem on temperatuur seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru
12 Õhu(atmosfääri)koostis. Õhuvahetus aluspinna ja atmosfääri õhu vahel. Koostis – atmosfäär on maakera ümbritsev gaasikiht. Ülemist piiri on rakse määratleda, selleks on olemas kokkuleppelised kõrgused. Kõige Pilet nr. 4 Insolatsioon. Otsekiirgus. Hajukiirgus. Summaarne kiirgus. Aurumine (potentsiaalne ja tegelik aurumine). kõrgemal toimuv nähtus (1200km) on virmalised. Atmosfäär koosneb gaasidest ning põhikomponente on kolm : lämmastikku ~78%, hapnikku Insolatsioon ehk kiiritus – nimetatakse otsekiirguse hulka, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule (cm 2) ühe ajaühiku (min) jooksul. ~21%, argooni ~0,9% - järgi jääb 0,1% kuhu kuuluvad igasugused gaasid
õhukiht.2)konvektsioonivoolud,mis tekivad aluspinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel.Alumine,rohkem soojenenud õhk muutub hõredamaks ja seega kergemaks ning tõuseb ülespoole.Asemele voolab kõrvalt jahedamat õhku.Nii tekivad tõusvad ja laskuvad õhuvoolud,mis kannavad soojust edasi.3)turbulentne segunemine.4)maa pikalaineline kiirgus,mida neelavad tugevasti õhus leiduv süsehappegaas,veeaur jt gaasid.5)vee aurumine maapinnal,6)advektsioon,s.o. õhumasside horisontaalne liikumine.Soojuse levimine õhus:Gaasi temp võib muutuda ka siis kui tal puudub soojusvahetus ümbrusega.N.gaasi kokkusurumisel tema temp.tõuseb,paisumisel aga langeb.Sel korral öeldakse,et gaas soojeneb v jahtub adiabaatiliselt.Reeglina temp.kahaneb atmosfääris kõrgusega.inversioonikihiks nim.atmosfääri kihti,milles temp.kasvab kõrgusega. Temperatuuri mõõtmine on kaudne mõõtmine. Mitmete
*Kastepunkt- temp, mille juures raskemad gaasid (nt argoon ja CO2) asuma maapinnale konarlikum aluspind ja suurem temp erinevus püstsihis. olev veeauru õhk küllastub. Nim on tulnud, kui aluspinna lähemal kui kergemad gaasid. Siiski on gaasid üksteisega *Maa pikalaineline kiirgus- seda neelavad tugevasti õhus temp langeb kastepunktini, siis algab seal, eriti taimkattl, seotud- selle põhjuseks on tuul, turbulentne segunmine, olevad veeaur ja CO2. *Vee aurumine veepinnalt- koos kaste tekkimine. Täiesti niiske õhu (udu) korral võrdub õhu liikumine. Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub auruga kantakse õhku suur hulk soojust auru varjatud kastepunkt õhutemp. Mida madalam on kastepunkt ülemistes kihtides vähem. Atmosf valguskiirgus- soojuse näol, auru kondenseerumisel see soojus vabaneb, võrreldes temp seda kuivem ün õhk. *Eriniiskus (r)- õhus
hulka grammides 1 kg niiske õhu kohta. udu puhul on nähtavus 500-999 m, langeb tõustes 1 kraad/100m γ a= Eriniiskus on õhumassi väga püsiv omadus mõõduka udu puhul 200 – 499 m, tugeva 1°/100m ja ta muutub vaid siis, kui toimub veeauru udu puhul alla 200 m Edasisel tõusmisel temp langeb ja tekib kondenseerumine või täiendav aurumine Sünoptilise päritolu järgi jaotatakse udud: küllastatud olek, algab kondenseerumine. s = 622 x e/p (g/kg) p – õhurõhk Frontaalsed Temp. langeb, kuid mitte nii palju kui Õhumassi-sisesed - tekivad jahtumisel, küllastamata õhus – veeauru Partsiaalrõhk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid