Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)? – „640K mälu peaks olema piisav kõikidele.“ Bill Gates Milline firma lõi XENIX operatsioonisüsteemi? Microsoft Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG kontseptsiooni? Xerox Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? CERN 1 Arvuti, mis see on? Mis firma tootis esimese PC-tüüpi arvuti? IBM Kas PATA liidese külge saab ühendada DVD-ROM’i (CD-ROM’i)? Jah Kas tavaarvuti (s.t. praegu laiatarbe poest ostetava laiatarbearvuti) SATA liidese külge saab ühendada tavalist CD-ROM’i (jällegi laialitarbeseade)? Jah Mis on Cache? Vahemälu Mis on ROM? Püsimälu Millised järgmistest liidesepesadest paiknevad (tavaliselt) lauaarvuti tagaküljel? Jadavärat, hiire pesa klaviatuuri pesa USB liidese pesa rööpvärat
aastal Nobeli preemia? V:Transistori leiutamise eest 3)Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? V: CERN 4)Milliste sõnade lühend on ENIAC? V:Electronic Numerical Integrator and Computer 5)Milline oli kõige esimene kommertsmikroprotsessor? V: 4004 6)Kes on nende kuulsate sõnade autor(id)?-,,640K mälu peaks olema piisav kõikidele" V:Bill Gates 7)Milline nendest firmadest tõi esimesena turule IBM-PC tüüpi kaasaskantava arvuti? v:Compaq 2.test Arvuti, mis see on? 1)Kas PATA liidese külge saab ühendada (mõne) kõvaketta? V: Õige 2)Mis firma tootis esimese PC-tüüpi arvuti? V: IBM 3)Mis on Cache? V: Vahemälu 4)Mis operatsioonisüsteemi kasutas esimene PC-tüüpi arvuti? V: MS-DOS/PC-DOS 5)Mis on RAM? V: Muutmälu 6)Kas PATA liidese külge saab ühendada DVD-ROM'i? V: Õige 7)Mida tähendab inglise keeles lühend CPU? V: Central Processing Unit 8)Milline nimetatud mäludest on kiireim? V: Vahemälu
Milline nendest firmadest esitles esimesena WYSIWYG konsteptsiooni? ■ Xerox e. Milline nendest firmadest valmistas esimese 32bitise protsessori? ■ National Semiconductor f. Milli(ne/sed) arvuti(d) aitasi(d) briti valitusel II maailmasõja ajal murda koode? ■ Colossus g. Milline organisatsioon lõi WWW esialgse spetsifikatsiooni? ■ CERN 2. Arvuti, mis see on? 3. Protsessorid 1 4. Protsessorid 2 a. vahemälu Smart Cache b. transistori värava suurus lithography c. võimsustarve TDP d. taktsagedus processor base frequency 5. Emaplaadid ja protsessorite sokeldus 6. Siinid 7. Mälud 8. Optilised andmekandjad a. Milline on standardse DVDplaadi diameeter (millimeetrites)? b. Mida tähendab lühend CDR?
Viimased tulid välja 2002.a. ja nende puhul on kasutusel USB ja FireWire liidesed. Nagu flopiketaste puhul, nii on ka erineva suurusega zip-ketaste ajamid erinevad. 250MB kettaajamid (1998.a.) loevad ka 100MB kettaid. 750MB ajamid loevad kõiki kettaid, kuid kirjutavad ainult 250MB ja 750MB ketastele. 4. Andmekandjate erinevused ja kasutusvaldkonnad Mingi soni.ee 5. Apple arvutid ja nende koht Eesti ühiskonnas 6. Arvuti lisakaard(SCSI,LPT,I/O,jne) 1. SCSI vajalikud lisamaks arvutisse SCSI ühendus porte. Tavaliselt ei ole PC avutis olemas SCSI ühendus loodeseis. Tänu vastavale kaardile on SCSI liidesed lisamine siiski võimalik jaoks arvutisse. On olemas skannereid ja printereid selliseid, mis vajavad kiiremaks andmevahetuseks just SCSI liidest. (Small Computer System Interface)
Kuni 2GHz Pentium 4 protsessorid olid saadaval sellele pesale, kõik kiiremad versioonid vajavad hoopis 478 pesa. Socket 478 Socket 478 on ZIF- Tüüpi Socket Pentium 4 ja Celeron 4 protsessoritele, mida tutvustati oktoober 2001. See oli spetsiaalselt disainitud toetamaks lisa pinne tuleviku Pentium 4 protsessoritele ja kiirusele üle 2 GHz. Jahutuse paigaldus on erinev 423 Socketist, lubab suuremaid jahtusui CPUle. Socket A Socket A ehk Socket 462 on protsessoripesa tüüp arvuti emaplaadil. Socket A tootmine on lõpetatud. Pesa nimetuses olev arv viitab pesas olevale 462 augukesele, kuhu lähevad protsessori viigud. Nendest 453 toimivad ja 9 on blokeeritud viimaseid kasutatakse selleks, et vältida Socket A eellase Socket 370 protssessorite panemist Socket A-sse. esisiini sagedused, mida Socket A toetab, on 133, 166 ja 200 MHz. Socket A-d sisaldavate arvutite koostamisel, teisaldamisel ja igapäevasel kasutamisel ei tohi ületada mehaanilise koormuse piire
Protsessori poolt väljastatud aadress jõuab siinile 5 ns möödumisel. Viivis, mis tekib info (aadress/andmed) liikumisel protsessori ja I/O seadme vahel on 4ns. Aadressi dekodeerimine võtab aega 3ns. Adresseeritud seade edastab andmed siinile 5ns möödumisel. Sisend-puhvri setup-time on 4ns. Milline on maksimaalne kiirus megahertsides, millega nendel seadmetel õnnestub sellel siinil infot vahetada? V: 40,0 MHz 3) Joonisel kujutatud arvuti katkestuste prioriteetide ahelas on INTR2 madalama prioriteediga kui INTR1. Reasta joonisel kujutatud seadmete katkestusesoovide täitmise järjekord alates esimesena teenindatavast seadmest. V: 1. – Seade 11, 2. – Seade 12, 3. – Seade 13, 4. – Seade 21, 5. – Seade 22, 6. – Seade 23 4) Joonisel kujutatud arvuti katkestuste prioriteetide ahelas on INTR1 kõrgema prioriteediga kui INTR2. Reasta joonisel kujutatud seadmete katkestusesoovide täitmise järjekord alates
...5 8. Tagapaneeli pistikupesad ja kontaktid............................................................................6 9. Kasutatud allikad:...........................................................................................................7 1 Sissejuhatus Emaplaat on suur trükiplaat, millele on integreeritud palju kiipe, elektroonikadetaile, kaardipesasid ja sisend–väljund pistikupesasid, millele kogu arvuti üles ehitatakse. Emaplaate võib liigitada vastavalt arvutite kasutusaladele (lauaarvutite, sülearvutite, serverite jne emaplaadid) ja vastavalt kasutatavatele protsessoritüüpidele (Celeron/Pentium III socket370, AMD socket A, Pentium 4 socket 478 jne). Neid liigitatakse ka lähtudes kiibistikust (Intel845, VIA KT400, SiS648 jne) või suurusest ja sobivusest vastavate arvutikorpustega (ATX, Micro–ATX jne). Personaalarvutites on emaplaadil protsessor ja arvuti tööks vajalikud
Arvuti emaplaadid Referaat Sissejuhatus Emaplaat (motherboard), mida inglise keeles kutsutakse veel mainboard (põhiplaat), system board (süsteemiplaat), on personaalarvuti üks tähtsamaid komponente. Kogu arvuti ülesehitus hakkab peale emaplaadist. Emaplaat määrab ära süsteemi jõudluse, kasutatavate protsessorite ja mälude tüübi ning kiiruse. Samuti selle, kas ja milliseid lisakomponente (videokaart, helikaart, võrgukaart) on vaja juurde lisada, et moodustuks terviklik, toimiv arvuti. Emaplaadi ajalugu ulatub 20 aasta taha. 1982 aastal sisaldas tolleaegne IBM PC emaplaati, mis kujutas endast suurt kaarti, millel oli 8088 protsessor, BIOS, mälupesad ja lisapesad lisakaartidele. Kui arvutile oli vaja lisada kettaseadmeid või COM-porte, siis tuli lisaks osta kaart kettaseadmetele ja COM-portidele. Tänapäevastel emaplaatidel on eelpoolnimetatu integreeritud emaplaadile. Emaplaat määrab ära ka arvuti välimuse: on tegemist tower (püstine korpus) või
Kõik kommentaarid