Aga selgitus ei tohi puudutada perenaist ega tõsta häält. Sellisel juhul Zenetska silmapilgult pöördub ümber maruvihaseks fuuriaks,valmis kinni haarama hammastega karu. Buldogid on väga julged, veidi hulljulged koerad. Loetakse, et protsessi eemalsamisel liigil segati veri , selline on argument. Sellepärast ,,prantslased" ühenduvad ennast kaitsega- dekoratiivsete funktsioonidega headeks valvuriteks oleme ja samas jõulise kehaehitusega dekoratiivsed koerad. Enne Zenskoid elas meil 9aastat teine prantslanna-Jessika, kellel oli jätta luba armastatud perele, läks riidu teise meie koeraga-Itaalia mastikiga Lusiiaga.Riis ei olnud naljakas, proovisid lahutada, kui Prantslanna tõule iseloomulik kiirus klammerduda Masterdile selga ja näkku. Kõigepealt oli vaja kinni püüda peamine, hoida kinni vihast rivaali ja alles pärast seda lahutada hambust. Nojaa pärast seda kõik on head taevas"prantslanna" järkab urisemist, otsib võimalust uueks rünnakuks. Kassimaja
Ajapikku kujunes Sparta Kreeka suurimas linnriigiks. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1. Spartiaadid ehk doorlased 2. Perioigid-vabad käsitöölised ja kaupmehed, kes maksid spartiaadidele makse, kuid kel polnud poliitilisi õigusi. 3. Heloodid-kreeklastest talupojad, kes olid muudetud orjadeks Tähtsaim seaduseandja oli Lykurgos, kelle järgi pidid riiki valitsema kaks preesterkuningat ehk basileost. Üks neist oli doorlane ja teine kreeklane. Basileose ametiaeg oli 9aastat, mille möödudes vanemate nõukogu ehk geruusia pidi kontrollima nende usualaseid teadmisi. Seadused pidi heaks kiitma geruusia, aga kinnitama üle 30aastastest sõduritest koosnev rahvakoosolek. RIIK JA ÜHISKOND ptk. 15 (lk. 107-114) Polis e. linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanikud valitsesid ja moodustasid kaitsejõu. Rahvakoosolekutest võisid osa võtta kõik kodanikud. Sellised polised olid demokraatlikud
Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1. Spartiaadid ehk doorlased 2. Perioigid-vabad käsitöölised ja kaupmehed, kes maksid spartiaadidele makse, kuid kel polnud poliitilisi õigusi. 3. Heloodid-kreeklastest talupojad, kes olid muudetud orjadeks Tähtsaim seaduseandja oli Lykurgos, kelle järgi pidid riiki valitsema kaks preesterkuningat ehk basileost. Üks neist oli doorlane ja teine kreeklane. Basileose ametiaeg oli 9aastat, mille möödudes vanemate nõukogu ehk geruusia pidi kontrollima nende usualaseid teadmisi. Seadused pidi heaks kiitma geruusia, aga kinnitama üle 30aastastest sõduritest koosnev rahvakoosolek. Kasvatusest Eesmärk oli kasvatada poistest karastatud sõdurid. Et kasvatada füüsiliselt tugevat ühiskonda hukati nõrgad ja puudega vastsündinud poisslapsed. 7eluaastani olid poisid ema hooleall
e N Nimetus Säilitu Säilit. Säilitu Hävita r skoht aeg skoht mine ja aeg 1 Trafox Eesti OÜ 1+6aastat Arhiiv HUNT ostuarved 2 Tarfox Eesti OÜ 1+6aastat Arhiiv HUNT müügiarved 3 Kassadokumendid 7aastat Arhiiv HUNT 4 Reklamatsioonid ERP 1+9aastat Arhiiv HUNT Ärisaladus 5 Pangaülekanded 1+6aastat HUNT 6 Raamatupidamise 7aastat Juhatus HUNT sise-eeskiri kehtivuse kaotamises t 7 Raamatupidamis DHS 7aastat Arhiiv HUNT 7aastat registrid 8 Raamatupidamise 7aastat Arhiiv HUNT
o Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt osa kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, tema eestvedamisel loodi Tartus nn Akadeemiline gümnaasium, mis oli lähedane kõrgkoolile. Hiljem avati gümnaasiume veel Tallinnas ja siis Riias. o 1632a kirjutas kuningas olla Tartu Ülikooli asutamisele, kus said õppida ka talupojad. Oli 4 teaduskonda- folosoofia-, usu-, õiguse-, ja arstiteaduskond. Õpiaeg oli kokku 9aastat. Ladina keeles toimus õpe. Õpima asuti noorelt isegi 10a. o Õpitööde põhivormisks oli loengud ja dispuudid, esinemis ja vaidlus oskusese arendamine. o Tartu ülikoolis õppis ka hulganiselt rootslasi, soomlasi ja sakslasi. o Ülikool tegutses Tartus esialgu kuni linna vallutamiseni VeneRootsi sõjas 1656aastal. 1690a avati ülikool taas, kuid 1699a kolis see Pärnu. (tegevus lõpetati 1710) LÄÄNEMEREMAAD SÕJA EEL
annaabi.ee 
